4 omadust, mis aitavad tööle saada ka ilma eelneva töökogemuseta

Kas sa teadsid, et värske koolilõpetaja, kellel puudub varasem töökogemus, suudab edukalt konkureerida antud valdkonnas töötanud vana kalaga? On olemas neli olulist omadust, mida üks väärtuslik töötaja peab omama ja töökogemus ei kuulu nende hulka.

1. Tööeetika: Väärtuste kogum, mis põhineb kõval tööl ja püüdlikkusel.

Kuidas seda näidata? Kirjelda tegevusi – tööd, ülesanded, ptööpraktikad, klassid, õppeprogrammivälised tegevused, nagu sport või klubid, mis nõuavad tugevust, motivatsiooni, eesmärgitunnetust ning kindlat soovi end arendada.

2. Alandlikkus: Võime ja soov olla õpetatav.

Kuidas seda näidata: Kui räägid oma töötamise stiilist, siis räägi mõnest keerulisest olukorrast, mil palusid abi. Meeskonnatööst rääkidest rõhuta, et oled valmis koostööks. Ära häbene rääkida mõnest piinlikust olukorrast või valest valikust ja too siis eraldi välja, mida sa sellest õppisid.

3. Ausus: kaasasündinud omadus teha seda, mis on õige, hoolimata vastupidisest mõjutusest.

Kuidas seda näidata:  Räägi ühest oma suurimast pettumusest või ebaõnnestumisest ja sellest, kuidas sa võtsid vastutuse selle suhtes. Räägi olukorrast, mis oli moraalselt mitmeti mõistetav ning ka sellest, kuidas sa selle olukorra lahendasid. Võta vastutus oma edu ja oma ebaõnnestumiste suhtes.

4. Küpsus: Tõsidus, läbimõeldud tegevus ja teadlikkus mõtetes ning tegudes.

Kuidas seda näidata: Anna intervjueerijale teada, millisena sa näed end aastate pärast, et ta saaks hinnata kui realistlikud on su unistused ja eesmärgid. Räägi elukogemusest, mis on sind vormides teheks sind selliseks, nagu oled praegu. Näita oma näidetega, et oled hea suhtleja ning et oled võimeline tegutsema erinevates emotsionaalsetes olukordades.

Allikas

 

Advertisements

1 kommentaar

Filed under Nõuanded, Tööhõive, Tööotsing, Töötud

Millal tead, et on aeg leida uus töö

Leidub häid töökohti ja halbu töökohti. Nii mõnigi meist aktsepteerib kui heaga tuleb ka veidi halba, kuid kui asjad muutuvad jubedaks, siis on aeg olukorda muuta.

1. Sa oled õnnetu.
Maailmas on piisavalt õnnetuid inimesi ja selleks on vähemalt miljon erinevat põhjust. Kui su töö imeb kogu hea su elust ning teeb su elu lausa haletsusväärseks, siis on aeg asjad kokku pakkida ja edasi liikuda. Töö pole alati lillepidu, kuid igal asjal on piirid.

2. Sa ei taha tööle minna.
Kui antaks valida, siis enamik inimesi ei käiks iga päev tööl. See on täiesti mõistetav ja normaalne. Kuidas sa tunned end hommikul ärgates? Väsinud – ok, hirmunud ja stressis – halb.

3. See mõjutab su tervist.
Kui töötad asbestiga või kaevanduses, siis su töö mõjutab su tervist. Kui aga istud kontorilaua taga ega tööta kantserogeensete ainetega, siis ei tähenda see, et see ei mõjutaks su tervist. Krooniline stress mõjub tervisele väga ohtlikult.

4. See varastab su unistused.
Kui leiad end jätkuvalt töökohal, mida vihkad, siis on aeg üles ärgata. Võib-olla oled liiga laisk, et uut otsida. Võib-olla oled liiga mures tööturu olukorra pärast. Võib-olla pole sul piisavalt julgust see samm ette võtta. Mis iganes see ka ei oleks, muuda seda! Ära loobu oma unistustest. Mitte kunagi! Sa peaksid osa oma ajast pühendama uue töö otsimiseks.

5. Sul pole kasvuruumi.
Me kõik püüdleme paremuse poole. Igaüks peaks panustama isiklikule arengule. Kui su töö surub sind alla, siis on aeg lahkuda. Kui sa leiad, et vaatamata sinu pingutustele ja tulemustele ei liigu sa oma praeguselt ametikohalt edasi , siis kaalu lahkumist.

6. Sa tead, et see on vale töö.
Kui sa õppimise ajal töötasid jäätisemüüjana või Hessburgeris, siis sa teadsid, et see on ajutine. Kui me aga teeme 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas valet tööd, siis on aeg tegutseda. Võib-olla sa leiad õige töö alles 15 aasta pärast, kuid sa pead otsima, milline on see töö, mis sind õnnelikuks teeb.

7. See ei vasta väärtushinnangutele.
Üks asi on teha tööd, mis sulle ei meeldi, vaid raha pärast. Teine asi on, kui teed tööd, mis ei ole kooskõlas sinu väärtushinnagute või moraalinormidega. (Nt. reklaamitöö, mis sinu jaoks võib olla puhas valetamine.)

8. See on täielik aja raiskamine.
Aeg on kõige väärtuslikum ressurss. Jah, loomulikult peame me raha teenimiseks tööd tegema, ja loomulikult kulutame selleks aega. Kui aga teeme tööd vaid raha saamiseks, siis on see raiskamine. Mine ja otsi töö, mis tähendab sinu jaoks rohkem. Ole erinev, ole julge, paista silma!

Vahet pole, mispärast sa oma töökohal õnnetu oled – tee midagi. Ära räägi töötute suurest arvust või turvalisest töökohast. Su igapäevane heaolu on rohkem väärt.

Leia endale töö, mida sa tahad teha!

Allikas

1 kommentaar

Filed under Nõuanded, Tööhõive, Tööotsing

10 viisi töö- ja pereelu ühitamiseks

Kui sa töötad kodus, siis on raske tõmmata piiri töö- ja pereelu vahel. Toome mõned nõuanded, kuidas probleemi lahendada.

1. Vähenda kiusatusi. Ära käi nii tihti köögi vahet, ära pane telekat mängima, ära hakka koristama või pesu pesema.

2. Tea, millal lõpetada töötamine. Töötades kodus ei pea sa minema kaugele, kui tahad lõpetada oma tööülesandeid. Kui lõpetad töö, siis lõpeta see ka tegelikult – sulge oma töötoa uks või pane arvuti selleks õhtuks kinni, et perele keskenduda.

3. Ära lõunata oma töölaua taga. Kui sa teed lõunapause, siis mine oma laua tagant mujale sööma. Kui viibid mõnes teises toas, siis aitab see su mõtetel selgineda.

4. Võta regulaarsed kohtumised abikaasa ja lastega spetsiaalselt päevakavasse. Nii teavad kõik pereliikmed, et on üks päev/hommik/pärastlõuna, mil nad saavad üksteisega koos olla.

5. Võta vähemalt üks päev kuus vabaks. Iga kuu alguses otsusta, millisel päeval sa ei lähe tööle. Siis võid lugeda raamatut, vaadata kinos filmi või lihtsalt minna jalutama. See vaba päev aitab sul teha ülejäänud kuu aega tõhusat tööd.

6. Tee nimekiri tegevustest, mida oled alati tahtnud teha ja hakka neid siis tegema. Tutvu oma linna, valla või maakonna vaatamisväärsuste ja lähiaja üritustega. Eesmärgiks on laiendada silmaringi ja vältida olukorda, kus su töö on su elu.

7. Kasuta oma töötuba vaid tööga seotud tegevusteks. Selle asemel, et lugeda oma lemmikajakirja või –raamatut oma kontoris, mine ja loe seda kuskil mujal. See aitab sul säilitada töötuba tööasjade jaoks ja kogu ülejäänud osa kodust su isiklikuks eluks.

8. Ära kasuta tööasjade ajamiseks teisi tube. Kui sul on lemmiktool, millel istud ja vaatad telekat, siis ära kasuta seda töö tegemiseks. Sest kui kasutad, siis mõne aja pärast ei suuda sa seal enam lõdvestuda ja oma mõtteid tööst eemal hoida.

9. Kaasa oma abikaasa ettevõtlusesse. Isegi kui te töötate erinevatel elualadel, on hea kui saad kelleltki teiselt hinnangu oma tööle. Su abikaasa võib pakkuda lahenduse probleemile, mis on vaevanud sind päevi. Samuti viriseb ta tunduvalt vähem tööle kulutatud ületundide pärast kui mõistab, mida sa teed.

10. Kui te töötate abikaasaga koos, siis vältige tööst rääkimist töövälisel ajal. Vaid need perekonnad suudavad edukalt ühitada oma töö- ja pereelu, kes suudavad vältida tööle mõtlemist ja rääkimist peale tööaega.

Allikas

Loe ka seda artiklit töö- ja pereelu ühitamisest.

1 kommentaar

Filed under Eesmärgid, Ettevõtluse arendamine, Nõuanded, Töö- ja pereelu

Ettevõtja test

See test aitab sul otsustada, kas sul on piisavalt ettevõtlikku vaimu, et olla edukas ettevõtja.

On kahte sorti inimesi:

– ettevõtjad – nad kasutavad teiste inimeste arengut, et ise areneda ja muutuda paremaks kõiges, mida nad teevad;

– kuutõbised – nad kritiseerivad teisi igal võimalikul viisil, sest neile meeldib teiste edu takistada.

Hinda end alljärgnevate omaduste järgi ühest viieni:

1 = absoluutselt mitte mingil juhul

2 = mingil määral

3 = umbes nii jah

4 = kohe üsna väga

5 = 101%

Oivalisus: Sa võrdled ennast parimatega: vaatad, õpid ja teed enese-hindamise (SWOT analüüsi, kus hindad oma tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte). Järgmised tegevused sõltuvad analüüsi tulemustest.

Väledus: Hoiad oma silmad lahti uute võimaluste leidmiseks. Sa üritad igal pool leida inspiratsiooni. Sa oled uudishimulik ja sulle meeldib näha uusi asju ning kohtuda uute inimestega, sest sa õpid nendelt.

Visadus: Sa oled see, kes läheb ja võtab. Su päevad on sageli pikad ja nii mõnigi peab sind töönarkomaaniks. Sõbrad tunnustavad su kirge ja ebaõnnestumine paneb sind pigem üritama rohkem.

Leidlikkus: Sa oled loov. Sa üritad igas olukorras leida parima lahenduse ja sa võtad kriisiolukordi kui väärtuslikke õppetunde. Sa hoolitsed oma loovuse eest, kuna tead, et see on parim viis hoida end vormis.

Vastupidavus: Sa tead, et edu ei tule üleöö ja et see nõuab pikaajalist ja pidevat harjutamist. Sa oled õppinud, et tänane tagasilükkamine viib sageli homse võiduni, mistõttu sa rühid kindlalt eesmärgi suunas.

Plaanimine: Alati kui pead mõnda ülesannet täitma, siis alustad strateegia kavandamisega, et täita ülesanne võimalikult tõhusalt. Sõltuvalt ülesande keerulikkusest on sul plaan kas paberil või su peas, aga see on alati olemas.

Optimism: Sa tead, et plaanid ei lähe alati nii nagu oled tahtnud. Seetõttu on sul ka tagavaraplaanid (plaan B ja plaan C), et tagada soovitud arengu jätkumine. „Loobumine“ ei kuulu sinu sõnavara hulka.

Jõupingutus: Sa oled kõva töötegija. Neid päevi, mil sul pole midagi teha, on vähe ja harvalt. Sulle meeldib olla tootlik ja sa oled oma töö suhtes kirglik. Sa oled ülipüüdlik.

Õilis: Projektid, millesse oled kaasatud, on suunatud teiste inimeste heaolule. Ja kui ka ei ole, siis hoolitsed sa selle eest, et nad vähemalt ei kahjustaks kedagi. Sa tahad, et su töö on tulemuslik, kuid sa hindad ka puhast südametunnistust.

Ahvatlus: Oma seisukohtade selgeks tegemine on oluline, mistõttu sa oled õppinud teisi veenma selles, et sinu eesmärgid on püüdlemist väärt. Sa oled uhke oma saavutuste üle, kuid oled avatud ka konstuktiivsele kriitikale.

Unikaalsus: Kas tegemist on su toote või teenuse omaduse, töö kvaliteedi, sellega kuidas end üleval pead, kuidas pöördud teiste poole või millegi muuga, miski sinus tõstab sind esile ja teised märkavad seda kohe.

Usaldusväärsus: See on läbipaistev maailm. Kõik, mida sa teed, jõuab varsti kõigi kõrvu. Seda teades hoolitsed sa oma hea nime eest. Sa järgid tähtaegu, teed kvaliteetset tööd ja sailitad oma asjaajamistes mõõdukuse.

Punktid:

50-60: Sul on tugev ettevõtlik vaim. Sa tead hästi oma omadusi, sulle ei meeldi kui sind mikrojuhitakse ja sa leiad inspiratsiooni paljudest asjadest, mis aitavad sul teel püsida ja kasvada.

40-49: Sa liigud kindlalt oma teel. Sa vajad julgustust ja võiksid otsida omale mentori, kes aitaks sul arendada ettevõtlikku meelt.

30-39: Sa oled küllaltki rahul oma olukorraga. Selles pole midagi valesti. Sa pead lihtsalt arvestama, et teised võivad karjääriredelil sinust mööda minna.

20-29: Sinus on kalduvust mõelda nendest halvasti, kes arenevad kiiresti ja kes on edukamad kui sina. Sa süüdistad kõiges teisi ja leiad, et maailm on sulle võlgu.

alla 20: Sa pead tõsiselt üritama väljuda oma kuutõbise rollist. Sa näed maailma ebaõiglasena ning oled loobunud isegi üritamast. See, et teiste pingutused viivad neid sinust mööda, teeb sind negatiivseks.

Allikas

Lisa kommentaar

Filed under Ettevõtluse arendamine, Test

Pere või äri?

Perega koos elamine on tõsine töö – see nõuab armastust, mõistmist, andestamist, toetamist, hoolitsemist. Ja lisaks kõigele pole ka mingit garantiid.

Firma rajamine on samuti raske töö – see nõuab tundide kaupa planeerimist, muretsemist, töötamist, ümber hindamist, keskendumist. Ja ka siin puuduvad igasugused garantiid.

Kui sa pead tegelema kahega korraga, siis kipub olema nii, et ühega sa ebaõnnestud. Tihtilugu on see perekond.

Allpool on toodud 12 viisi, kuidas ühendada pere äriga.

1. Kavanda oma ettevõtlus arvestades oma perekonda.
Oma firma üles ehitamine on raske ülesanne, mis võib imeda sinust viimasegi energia ja võtta kogu su aja, kui sa lased sel seda teha. Ja siis kaob perekond su tähelepanust nii, et sa seda ei märkagi. Võimalik on siiski, et sa lood oma firma, kuna tahad kindlustada oma perekonna tulevikku. Seega hoia pere alati esikohal ja sa saavutad oma eesmärgi. Kui unustad oma pere, siis ehitad üles küll soovitud äri, kuid sellise, mida su pere vihkab.

2. Selgita, mida sa teed.
Meil kõigil on olnud neid vestluseid oma abikaasaga. Neid, kus sa üritad selgitada oma suurt plaani ja seda, kuidas sa tahad seda saavutada. Ja nemad vaatavad sind igavledes ja noogutavad su jutule kaasa. Vahet pole kui igavlevad nad näivad, nad soovivad teada, mida sa teed. Seepärast ära lõpeta oma plaanidest rääkimist. Et firmat üles ehitada, on vaja toetust. Sinu pere suudab sind paremini toetada siis, kui teab su tegemisi.

3. Selgita, miks sa teed seda.
Su pere ei pea teadma mitte ainult seda, mida sa teed, vaid ka seda, miks sa seda teed. Tuleb olukordi, mis on rasked ja nad ei pruugi aru saada, mille nimel pingutatakse. Kui sa neile jätkuvalt selgitad, miks sa oled valinud selle tee, siis sa julgustad neid ja saad ka ise jätkamiseks enesekindlust juurde.

4. Lase neil olla osa tegevusest (kui nad seda soovivad).
Väga raske on lasta teistel liituda äri rajamisse. Kui su kaasal on idee, siis ära saada teda pikalt vaid sellepärast, et sina ise tead kõige paremini. Kui su lapsed tahavad sind aidata, siis leia nendele tegemist. See mitte ainult ei aita sind, vaid aitab ka neil saada kindlust, et pere on alati esimene. See võib olla väike asi, kuid tihtilugu on need just väikesed asjad, mis olukordi muudavad.

5. Määratle reaalsed eesmärgid ja tähista kui oled need saavutanud kaasates kogu perekonna.
See on osa planeerimisest. Sa pead lihtsalt määratlema eesmärgid, mida tead, et suudad täita. Mis on esimene asi, kui teame, et oled eesmärgi saavutanud? Tähistamine! Otse loomulikult pead ennast õnnitlema edu puhul. Aga sa pead kaasama pidutsemisesse ka oma pere. Sina võid küll olla see, kes tegi kogu töö, kuid nemad on sind toetanud ja muretsenud su pärast.

6. Kuula nende muresid ja rahusta neid.
Sa tead, millised on sinu mured. Aga kas sa tead, millised on nende mured? Räägi nendega. Küsi nendelt. Palu neil olla ausad. Tihti ei taha nad sulle öelda, et muretsevad. Nad teavad, et peavad sind toetama ja nad ei taha, et sa ka nende pärast peaksid muretsema. Pole ka hullu, kui sa ei saa vastuseid. Ka nendega rääkimine näitab, et hoolid nendest ja see viib teid üksteisele lähemale.

7. Pea meeles, et nad ei ole sina.
Sul on kerge teha 18-tunniseid tööpäevi, sest su äri on ju sinu laps. Pea meeles, et sinu pere ei jaga sinuga samasugust lõputut entusiasmi. Nemad vajavad puhkust.

8. Otsusta, milline on su tööaeg (ja püsi oma otsuse juures).
Tundub lihtsana? Aga kas sa tõesti lõpetad oma töö kell 4, kui oled sellise otsuse teinud?

9. Sea oma eesmärgid oma pere eesmärkide järgi.
Isegi kui ka alguses olid kõikide eesmärgid sarnased, siis a(s)jad muutuvad:
– lapsed saavad suureks ja neil on oma soovid;
– uue ettevõtluse arendamisega seotud ebastabiilsus on liiga suur;
– alahinnatakse töökoormust ja –aega;
– pere on kasvanud ja vanad eesmärgid ei kehti enam.
Tee perekonna koosolek ja aruta nendega olukorda.

10. Tuleta neile meelde, et su töö on väga tähtis, kuid mitte nii tähtis, kui nemad.
See on eriti oluline siis, kui töötad kodus ja sul on väiksed lapsed. Nad peaksid teadma, et tööajal sind segada ei tohi. Ja ka seda, et hädaolukorras tõttad sa neile alati appi.

11. Õpeta oma lastele, mida sa teed.
Äri arendamine on pidev õppeprotsess praktiliselt kõikides elu valdkondades. Kui õpid neid õppetunde, siis anna need edasi ka oma lastele. See aitab tekitada teie vahel tugevama sideme.

12. Ära varja oma muresid ja tagasilööke pere eest.
Võimatu on arendada ettevõtet (paljude) tagasilöökideta. Kallid töövahendid purunevad, usaldusväärsed töötajad petavad, müük muutub olematuks ja see kõik toimub kõige ebasobivamal ajal. Vaatamata oma uhkusele või hirmule pead informeerima oma peret firmaga seotud tõusudest ja mõõnadest. Ja laskma neil sind toetada (vt. punkt 2).

Allikas

1 kommentaar

Filed under Eesmärgid, Ettevõtluse arendamine, Nõuanded, Psühholoogiline abi, Töö- ja pereelu

Kuidas õnnelik olla – osa 3

1. Autonoomsus. Ürita leida oma elus vähemalt üks valdkond, kus oled täiesti iseseisev. See võib olla töö, aga ka mõni hobi. Selleks, et olla õnnelik, pead omama täielikku kontrolli.

2. Tegele sellega, mida armastad teha. Tee oma elus ruumi, likvideerides neid kohustusi, mida sulle ei meeldi teha ja asendades need sellistega, mida sulle meeldib teha.

3. Ole lahke. Ürita igal päeval olla teiste vastu lahke – avades uksi, naeratades jne.

4. Tee sporti. Lühike jalutuskäik või jooks tõstab tuju ning vähendab stressi.

5. Jälgi oma mõtteid. Kui tuleb halb mõte, siis ürita selle asemel mõelda heale asjale.

6. Kadedus ei aita. Mõned inimesed on kadedad nende peale, kes on edukad või õnnelikud. See ei vii aga kuhugi. Selle asemel ole õnnelik nende edu üle ja siis keskendu endale.

7. Lõpeta uudiste lugemine ja vaatamine. Selle asemel loe selliseid raamatuid ja kuula sellist muusikat, mis tõstavad su tuju.

8. Õpi midagi uut. Uute oskuste või uue informatsiooni omandamine on tegelikult täitsa lahe.

9. Naudi loodust. Imetle päikesetõusu või –loojangut. Imetle vett (kas siis jõevett, järve või lausa merd). Imetle tähti ja pilvi. Imetle loomi ja inimesi. Ning leia kõigest inspiratsiooni.

10. Naera veel. Kui oled keset hullu olukorda, siis vaata enda ümber, saa aru olukorra absurdsusest ning lihtsalt naera. Aasta pärast ei hooli asjast enam keegi. Kahe aasta pärast naeraksid selle üle niikuinii. Seepärast naera juba nüüd ja ole õnnelik juba nüüd.

Loe ka osa 1 ja osa 2!

Allikas

 

Lisa kommentaar

Filed under Eesmärgid, Nõuanded, Psühholoogiline abi

Kuidas õnnelik olla – osa 2

1. Kõik see möödub. Kui juhtub midagi halba ja sul on raske seda kõike aktsepteerida, siis mõtle: „Ka see möödub ükskord.“ Ja see möödubki.

2. Ole vabatahtlik. Kui sa annad teistele midagi, olgu see siis raha või asi, mida sa enam ei vaja või oma aega või armastust, siis sa muutud õnnelikumaks.

3. Järgi oma kirge. Kui sa teed seda, mida sulle meeldib teha (eriti elukutsena), siis oled äärmiselt õnnelik. Kui arvad, et see on võimatu, siis ära anna siiski alla. Teised on seda suutnud – ka sina suudad.

4. Mõtle oma saavutustele. Selle asemel, et mõelda kõigele sellele, mida sa pole teinud või milles oled ebaõnnestunud, mõtle hoopis sellele, mida oled saavutanud. Seda on palju rohkem kui arvata võisid.

5. Naera. Naermine teeb sind rõõmsamaks. Vaata naljakat filmi, räägi anekdoote.

6. Saa aru, et sa oled seda väärt. Sa oled väärt õnne. Nii mõnigi usub, et nad ei ole õnne väärt. See uskumus on sageli alateadlik. Kui ka sina usud nii, siis pead kõigepealt aru saama, et sa oled õnne väärt. Korda seda endale iga päev kui vaja.

7. Mine vooluga kaasa. Vooluga kaasa minnes oled sa täiesti keskendunud oma tegevusse ning unustad kogu ümbritseva maailma. See viib õnneni ning suurema produktiivsuseni.

8. Määra enda jaoks eesmärk. Liiga palju eesmärke viib ebaefektiivsuseni. Vali vaid 1 eesmärk ja ürita sellele keskenduda. Kui saavutad edu, siis oled ka õnnelikum.

9. Leia inspiratsioon. Leia aega selliste, raamatute või ajakirjade lugemiseks, mis räägivad edulugudest.

10. Tähista. Kui oled teinud midagi hästi, kui oled midagi saavutanud, kui tunned, et vajad, siis anna endale preemia. Tähista. Lõbutse.

Loe ka osa 1!

Allikas

1 kommentaar

Filed under Eesmärgid, Nõuanded, Psühholoogiline abi