Category Archives: Lepingud

Mida teha, kui töösuhte osapooltel on lahkarvamused seoses töölepingu lõpetamisega

Töölepingu sõlmimisega tekivad nii töötajal kui ka tööandjal õigused ja kohustused. Sageli tuleb ette olukordi, kus pooled ei täida oma kohustusi korrektselt. Tööandja ei maksa välja töötasu kokkulepitud ajal ja suuruses, töösuhte lõppemisel jätab välja maksmata saada olevad tasud, ütleb töölepingu üles kirjaliku avalduseta jne. Töötaja ei ilmu tööle põhjuseta, omastab tööandja vara, täidab töökohustusi joovastavaid ained tarvitatuna jne. Kohustuste mittetäitmine annab töösuhte poolele (töötajale kui ka tööandjale) õiguse esitada nõue lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse, kui erimeelsused ei leia omavahelist lahendust.

Nõude esitamisel on oluline eelnevalt tutvuda töölepingu seaduse ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse sätetega. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Töösuhetest tulenevate vaidluste ja nõuete esitamise tähtaeg on üldjuhul 4 kuud arvates ajast, mil töötaja või tööandja sai teada oma õiguse rikkumisest. Nimetatud tähtaja jooksul on õigus esitada töötajal nõue puhkusehüvitise saamiseks, tööandjal nõue hüvitise saamiseks töötajalt ülesütlemisavalduse esitamata jätmise ja töölt lahkumise eest jne.

Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg on 30 kalendripäeva. Tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui töötaja või tööandja sai teiselt poolelt ülesütlemisavalduse. Töölepingu ülesütlemisel peab avalduse esitaja olema kindel, et teine lepingupool on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Kui ülesütlemist ei vaidlustata 30 kalendripäeva jooksul, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ning leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud kuupäeval ja põhjusel.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Lepingud, Nõuanded, Raha, Tööhõive

Töötamine kirjaliku töölepinguta

Sageli puutub töölesoovija kokku probleemiga, et tööle asumisel ei sõlmita kirjalikku töölepingut. Tööle asumisel on tööandja kohustatud sõlmima töötajaga töölepingu kirjalikult, kuigi ta võib väita vastupidist. Suulise töölepinguga on lubatud töötada töödel, mis on lühiajalised ja töö kestus ei ületa kahte nädalat. Tööle asumisel on töötaja jaoks väga oluline tööandjaga saavutada kokkulepe töö eest makstava tasu suuruses, tööajas, töö tegemise kohas jne. Kirjalikult kokkuleppe sõlmimisel on oluline, et mõlemad lepingu pooled saaksid sellest üheselt aru.

Kui töötaja on asunud tööle kirjaliku töölepinguta, võib tööandja jätta välja maksmata töötasu ja muud töö tegemisega seotud tasud (nt puhkusetasu). Sellisel juhul tekib töötajal õigus sisse nõuda saamata jäänud tasud töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Kui tööandja on keeldunud sõlmimast kirjalikult töölepingut ja töötaja on ikkagi tööle asunud, on soovitav enda jaoks üles tähendada kõik tööga seotud andmed: töötundide arv, teostatud tööde sisu, lubatud tasu suurus jne. Andmete olemasolul on kergem nõude esitamine ja saadavate tasude väljaarvutamine, kuna hiljem ei pruugi enam kõiki fakte täpselt mäletada.

Lisa kommentaar

Filed under Lepingud, Nõuanded, Raha, Tööhõive