Category Archives: Eelarve

Kuidas firma rahalist olukorda parandada

Me kõik teame, et raha olemasolu on väikeettevõtete jaoks elu või surma küsimus. Raha tuleb põhiliselt müügist. Kui raha tuleb sisse rohkem, kui seda välja kipub minema, jätavad omanikud tavaliselt oma finantsjuhtimise plaani täiesti tegemata.

Üheks möödunud (mööduva?) MASU õppetunniks on see, et firmal peab olemas olema piisavas koguses rahalisi ressursse juhuks, kui firma sissetulekud vähenevad. Kui firmal pole piisavalt raha, hilineb maksete tegemine. See võib viia pankrotini.

Mida teha, et seda ei juhtuks?

Hoia oma finantsasjad korras.
Hoolitse selle eest, et müügiarvete tegemine, raha laekumise ning maksesüsteemid töötaksid tõhusalt. Kasuta nimekirju ja elektroonilise kalendri meeldetuletusi maksete õigeaegseks teostamiseks. Jälgi oma müügiarvete laekumisi ning nõua klientidelt kiiresti tähtajaks maksmata summade tasumist.

Paku varase või ettemaksu puhul „preemiat“.
Paku klientidele, kes on nõus ettemaksu tegema, 2-5% allahindlust.

„Vallanda“ viletsad kliendid.
Saada klient pikalt kui ta jätkuvalt maksab liiga hilja. Selline käitumine võib alguses klientide arvu küll vähendada, kuid kokkuvõttes laseb sul pakkuda head teenust oma lojaalsetele klientidele. See  omakorda loob sulle hea maine ning pikema aja jooksul toob juurde ka uusi kliente.

Lase klientidel maksta kohe.
Tagamaks paremat rahalist olukorda nõua klientidelt kohest raha maksmist. Selleks pead sa konkurentidega võrreldes paremat toodet või teenust pakkuma. Sa pead aga arvestama, et sellega võid kaotada kliente, kuna paindlikum maksepoliitika lubab suuremal arvul klientidel su teenust/toodet osta. Seepärast kaalu seda muutust hoolega.

Kontrolli oma kulutusi.
Ole kindel, et sa ei kasvata oma ettevõtet liiga kiiresti, millega kaasneb agressiivne kulutamine. Et oma finantsolukorda parandada, siis vali välja ja keskendu alguses vaid kuni kolmele turunduse viisile ning jäta suuremat sorti brändi loomine hilisemaks.

Allikas

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Eelarve, Ettevõtluse arendamine, Nõuanded, Raha, Turundus ja müük

6 olulist plaani firma jaoks

Plaani tegemine ei ole, et üks-kaks-ja-valmis. Korralik plaani tegemine peab kuuluma iga ettevõtte tegevuste hulka.

1. SWOT analüüs.

SWOT (Strengths – tugevused, weaknesses – nõrkused, opportunities – võimalused, threats – ohud) analüüs ühendab visiooni ja reaalsuse. Vasta järgmistele küsimustele:

  • mis on see, mida ma oskan kõige paremini?
  • mida ma ei oska nii hästi?
  • millised ressursid on olemas – seadmed-masinad, intellektuaalne omand (patendid, kasulikud mudelid jms) ja inimesed?
  • milleks me oleme võimelised?
  • millised välised poliitilised, sotsiaalsed ja tegevusvaldkonna trendid ning sündmused võivad mõjutada firmat?
  • mis mõjutab müüki sellel tegevusvaldkonnal?
  • milline on kõige kasumlikum turg või turuosa?
  • milliseid turge võiks veel katsetada?
  • millised on iga põhilise konkurendi tugevused ja nõrkused?

Vaata see üle vähemalt kord kvartalis.

2. Tulude plaan

Kust tuleb su raha? Oletame, et soovid teenid 100 000 eurot. Hakka nüüd tagasi liikuma. Kui sul on 10-eurone toode, siis pead sa müüma €100 000/€10 = 10 000 tükki. Kui sul on umbes 250 müügipäeva, siis pead müüma 40 tükki päevas. On see realistlik? Kuidas sa jõuaksid sellise müügini? Kui sul on aga rohkem tooteid, siis pead tegema keerulisema tabeli, et numbrites selgust saada.

Lisaks pead jagama ka töötajate arvuga – kui sul on 4 müügimeest siis igaüks neist peab müüma 10 tükki päevas. On see realistlik?

Võib juhtuda, et sa pead muutma oma kavandatavat tulu väiksemaks. Või siis hoopis juurde võtma müügimehi. Või leidma mõne muu lahenduse, et jõuaksid soovitud eesmärgini.

3. Müügikanali plaan

Sa pead teadma kahte olulist numbrit:

1. Põhikonversioon (kui palju kontaktidest saavad potentsiaalseteks klientideks),

2. Müügikonversioon (kui palju potentsiaalsetest klientidest saavad klientideks).

Teatud firmades (nt. veebimüük) on see üks ja sama number. Mõnes teises firmas on aga keerulisema müügiprotsessi tõttu rohkem etappe.

Oletame, et 40% potentsiaalsetest klientidest saab kliendiks ja 20% kontaktidest potentsiaalseteks klientideks. Selleks, et saada 40 müüki päevas, peab sul olema 100 potentsiaalset klienti (40% 100-st = 40) ja 500 kontakti (20% 500-st = 100). Ka siin tuleks neid jagada allika järgi (nt. veebimüügi puhul 100 läbi reklaami, 100 otsingusüsteemide kaudu, 100 teiste kodulehtede kaudu, 100 telefoniturunduse kaudu ning 100 lihtsalt helistades). Pead kontrollima, kas need numbrid on õiged ja reaalsed.

4. Turunduskalender

Turundus nõuab ettevalmistusperioodi. Kampaaniate puhul läheb aega, enne kui tekivad kontaktid, need muutuvad potentsiaalseteks klientideks ja viimased klientideks. Sa pead teadma kui kaua su müügi tsükkel võtab aega ehk kui kaua kestab enne kui kontaktist saab klient.

Hakka tulude plaani ja müügikanaliplaani tagant otsast vaatama. Kui soovid müüa
10 000 tükki detsembris ja sa tead, et kontaktist saab potentsiaalne klient ühe kuuga ning klient järgmise kuuga, siis pead alustama turundusega juba augustis-septembris. Nii varakult seetõttu, et kõik ei pruugi kohe liituda su uudiskirjaga või reageerida su kutsele muul viisil. Pane kalendrisse kõik, mis on seotud turundusega – uudiskirja avaldamise kuupäevad, seminarid, näitused ja ka kõik ettevalmistavad tegevused.

5. Ressursikava

Kõige eelneva ellu viimine nõuab oma ala eksperte. Kui sa tead kui palju kontakte on tarvis muuta klientideks ja millal, siis on sul kogu baasinfo selleks, et nuputada välja kui palju inimesi sa vajad ja millised oskused peavad neil olema. Pead arvestama, et ei pruugi saada sobivat inimest kohe siis, kui vajad. Seetõttu pead hakkama varakult juba neid otsima hakkama.

Ressursikava peaks sisaldama ka olemasoleva personali koolitamist ja arendamist.

6. Kassavoo plaan

Su kassavoo plaan on sarnane eelarvele. See lähtub reaalsest kassavoost ehk sellest, millal raha laekub ja mitte sellest, millal mida müüakse. Ettenägematud kassavoo puudujäägid võivad su ettevõtte „tappa“ mõne nädalaga, mõnikord ka mõne päevaga. Kui kaua saad jätta palga maksmata? Või rendi? Või mitte tasuda oma peamisele tarnijale? Neid ju ei huvita see, et su kliendid pole õigel ajal maksnud. Või see, et sa just sõlmisid superhea lepingu, aga pole veel raha saanud.

Kassavoo puudujäägi korral on kolm lahendust: reservid, krediit ja hilisem maksmine (viimane abinõu). Soovitav on arvestada 90 päevase tegevuskulude reserviga. Krediiti võid küsida nii pangalt kui ka investoritelt. Kuid ka nende lahenduste puhul tuleb varakult tegutseda. Sa ei saa oodata, kuni sul pole enam sentigi raha, sest ka asjaajamine võtab aega.

Kuidas plaane ellu viia

Need plaanid ei pea olema ülipõhjalikud. Need plaanid ei tohi olla ka sellised, mida haruharva uurid – neid tuleb kasutada igapäevaselt.

Kui teed plaane, siis küsi endalt:

  • kas me kasutame ära oma tugevusi ning teame ja võtame arvesse oma nõrkusi?
  • kas me keskendume parimatele võimalustele ja suurimat sissetulekut võimaldavatele tegevustele?
  • kas me suudame järgida oma müügiplaani ja kas meil on sobivad turundustegevused klientide saamiseks? Ja kui pole, siis mille tõttu?
  • mida peaks turundusmeeskond täna tegema ja mida teeb ülejäänud firma, et neid toetada?
  • kas meil on õigete oskustega õiged inimesed plaani ellu viimiseks? Ja kui pole, siis millal neid vajame ja kuidas leiame
  • kas meil on piisavalt finantsressursse, et katta selle kuu rahalised kohustused?

Need on küsimused, mille osas iga firma aeg-ajalt jänni jääb. Kui sul on plaanid tehtud, siis sa tead vastuseid ning saad keskenduda plaani elluviimisele.

Allikas

Lisa kommentaar

Filed under Eelarve, Eesmärgid, Ettevõtluse arendamine, Nõuanded, Raha, Turundus ja müük

Soovitused alustavale ettevõtjale, osa 3

  1. Unista globaalselt, mõtle lokaalselt. Vahva on mõelda, et sul on kliente ka teisel pool piiri. Arvesta ainult, et su parimad ja pikaajalisemad kliendid asuvad su kodulinnas.
  2. Kas kliendil on alati õigus? Ei ole. Osad võivad olla lausa kahjulikud su firmale. Leia võimalus oma halbadest klientidest lahti saamiseks.
  3. Anna oma töötajatele töö, milles nad on edukad. Õpi tundma oma töötajaid. Sa pead välja nuputama, millist tööd neile pakkuda või milliseid vahendeid nad vajavad töö tegemiseks.
  4. Ole ligipääsetav. Alustava ettevõtte puhul toimub kõik imekiiresti – seetõttu pead olema seal (kontoris, kus ka su alluvad on).
  5. Tee nagu tahad, et teised teeks. Kui sa nõuad oma töötajatelt kindlaid asju (nt. tööaegadest kinni pidamine jms), siis pead ise eeskuju näitama.
  6. Keskendu peamistele asjadele, kuid ära lase sisse kirjavigu. Sa pead olema võimeline vaatama oma äri km kõrguselt. Aga kui oled seal kõrgel, siis tekivad väikesed vead, mis õõnestavad su usaldusväärsust. Nii näiteks peavad olema trükised täiesti veatud.
  7. Uuri kõiki müügikanaleid. Sa pead välja selgitama, kuidas tooted  jõuavad sinu valdkonnas turule. Võid müüa neid otse kliendile, kuid kasutada ka vahendajat.
  8. Neljakordselt raha, neljakordselt aega. Uus firma vajab asja teostamiseks neljakordselt raha ja neljakordselt aega. Seega tee oma plaanid vastavalt sellele reeglile, siis võid ehk ots otsaga kokku tulla.
  9. Luba vähem, tee rohkem. Üks asi on omada positiivset suhtumist, teine asi anda lubadusi, mida sa ei suuda pidada.
  10. Muretsemine on su kujutlusvõime väärkasutus. Sa pead leidma teise tee takistusest möödumiseks. Ja kui see ei tööta, siis uue tee jne. Igaüks võib muretseda. Sinu ülesanne on kasutada negatiivset emotsiooni probleemi lahendamiseks.

Väljavõtted G.L.Hoffmani raamatust „StartUp 100 Tips To Get Your Business Going“ on avaldatud autori loal.

Lisa kommentaar

Filed under Eelarve, Eesmärgid, Ettevõtluse arendamine, Nõuanded, Raha, Turundus ja müük

Mõtteid ettevõtlusest ja selle alustamisest

  • Äriplaani kirjutamine annab tunde, et kontrollid kontrollimatut.
  • Enamik informatsioonist saad tegevuse käigus, mitte enne seda.
  • Asjad, mis olid võimatud veel mõned aastat tagasi on praegu imelihtsad.
  • Ebaõnnestumine ei ole edu vastand.
  • Ära istu ja oota, et keegi teine tuleks ja teeks muudatusi asjades/oludes, mida soovid muuta.
  • Oluline on see, mida sa teed, mitte see, mida sa ütled või kirjutad äriplaanis.
  • Kui sa tahad midagi kohe väga-väga, siis pead selle jaoks aega leidma.
  • Parim aeg millegi alustamiseks ei saabu kunagi.
  • Hea asja saad siis, kui jätad välja kõik enam-vähem osad.
  • Alguses pead muretsema vaid üldpildi pärast. Ignoreeri detaile.
  • Otsusta! Sul on sama suur tõenäosus teha täna hea otsus kui teha see homme.
  • Mida kauem midagi arendatakse, seda väiksema tõenäosusega see käivitatakse.
  • Kui teed väikeseid otsuseid, siis sa ei saa teha suuri eksimusi.
  • Sul pole võimalik peita halba kogemust hea turundusega.
  • Lase oma klientidel vaadata ka oma firma köögipoolele.
  • Ära ürita lahendada probleeme, mida sul veel pole.
  • Äri ilma kasumita = hobi.

Allikas

1 kommentaar

Filed under Eelarve, Eesmärgid, Ettevõtluse arendamine, Nõuanded, Raha, Turundus ja müük

Toote hinnakujundus

Sa võid müüa kõige tähelepanuväärsemat toodet maailmas, aga kui paned sellele vale hinna, siis võid minna pankrotti. Kui see on liiga kõrge, siis peletad eemale oma kliendid. Kui see on liiga madal, siis kannatab su tasuvus.

Õige hinna panemine on väga keeruline ülesane ja see hõlmab endas nii tootmise kulude kui ka klientuuri eelarve arvestamist.

Et oma tootele sobivat hinda leida, pead arvestama järgmiste aspektidega:

1. Tea oma kulusid. See hõlmab nii otseseid kulusid (nt. tooraine hind) kui ka kaudseid kulusid (nt. kindlustus või ruumide rent). Kõike seda teades saad otsustada kas sa suudad konkreetse hinnaga katta oma kulud ning teenida kasumit.

2. Uuri oma konkurente. Kui sinu toodete jaoks on turul sarnaseid tooteid või teenuseid, siis peaksid teadma nende hindasid. Sa ei pruugi küsida just seda hinda, aga sa saad selle aluseks võtta. Pead otsustama ka millist väärtust sa lisad ja millist kvaliteeti pakud. Kas soovid alandada hinda ning kvaliteeti ning müüa suuremates kogustes? Või on mõistlikum müüa oma tooteid või teenuseid kõrgema hinnaga pakkudes lisavõimalusi. Väike-ettevõtete tõeline konkurentsieelis on pakkuda midagi unikaalset. Üheks kindlaks toote väärtuse lisamise viisiks (ja sellega ka kõrgema hinna saamiseks) on lisateenuste pakkumine.

3. Tea, kes on su klient. Selleks tuleb läbi viia põhjalik turu-uuring. Vahet pole, kas teed seda spetsiaalset firmat kasutades või ise uurides, eesmärgiks peaks olema täpse ülevaate saamine selle kohta, kes on su kliendid ja palju nad oleksid nõus maksma.

4. Vaata oma kulud üle. Oletame, et sa pead küsima 500 krooni oma teenuste eest, kuid turuhinnaks on 250 krooni. Kui sa ei suuda oma klientide ees õigustada kallimat hinda, siis pead vähendama hinna alandamiseks kulusid.

5. Pidevalt vaata üle oma hinnakujunduse strateegia. Kuna kulud võivad muutuda, siis võib väheneda ka kasumimarginaal. Seetõttu tuleb pidevalt analüüsida oma toodete/teenuste hindasid.

6. Alanda hindu vaid äärmisel juhul. Raskes majanduslikus olukorras võib tekkida kiusatus alandada müügi edendamiseks hindasid. See tähendab aga, et hiljem on neid väga raske tõsta. Üheks lahenduseks on hoida üldised hinnad samal tasemel ja juurde pakkuda lisaväärtust (-teenuseid), mis ei läheks sinu jaoks palju maksma.

Allikas

1 kommentaar

Filed under Eelarve, Ettevõtluse arendamine, Nõuanded, Raha, Turundus ja müük

Alustavate ettevõtete vead

  1. Vaid üks asutaja. Väga vähesed edukad alustavad ettevõtted on asutatud vaid 1 inimese poolt. Üksinda alustada on väga raske. Isegi kui suudad ise kõik ülesanded teha vajad kolleege, kellega asju arutada, ideid viimistleda ja abi paluda kui asjad kipuvad jamaks minema.
  2. Väike nišš. Valitakse liiga väike nišš lootuses konkurentsi vältida. Kui idee on veidigi hea, siis tuleb arvestada, et tekib ka konkurente. Konkurentide vältimine on võimalik vaid heade ideede vältimisel.
  3. Maha kopeeritud idee. Paljud ettevõtted on mõne olemasoleva firma koopiad. See on küll üks võimalik ideede allikas, aga mitte parim. Edukad firmad on alguse saanud sellest, et nende asutajad on soovinud lahendada mõnda spetsiifilist probleemi (Apple, kuna asutaja soovis endale arvutit; Google, kuna ei leitud vajalikku infot internetist; Hotmail, kuna asutajatel polnud võimalik omavahel töö ajal e-posti vahetada).
  4. Jonnakus. Mõnel alal on võimalik edukaks saada ainult oma unistusi järgides ja nendest mis-iganes-ka-ei-juhtuks kinni hoides. Alustava ettevõttega asjad nii ei käi. Siin ei tohi liigselt kinni hoida oma algsest ideest, sest see idee võib olla vale. Nii mõnigi edukas firma hakkab tegelema hoopis muu asjaga. Valmis tuleb olla selleks, et kui tuleb uus ja parem idee, siis tuleb loobuda vanast.
  5. Puudub kindel sihtgrupp. Pole võimalik pakkuda klientidele toodet või teenust kui me ei saa aru klientide vajadustest. Oluline on teada, kes on sihtgrupp (vanus, valdkond, eraisik/juriidiline isik jne).
  6. Puudub piisav stardiraha. Igal alustaval ettevõttel, mis pole koheselt kasumlik, on teatud aeg, mille kuludes saab raha otsa. Kui seda raha on liiga vähe, siis ei jõua firma klientidele nähtavaks muutuda, toote prototüüpi välja töötada ning tootmisesse anda ega ka areneda piisavalt.
  7. Ettevõte kulutab liiga palju. See kehtib eelkõige sellistel juhtudel kui palgatakse alguses liiga palju inimesi. Lisaks suurtele kuludele aeglustab suur personali hulk ka tööd.
  8. (Eeldatavate) klientide vajadustega tingimine kasumi saamise eesmärgil. Edukad ettevõtted on alati arvestanud oma klientidega.
  9. Asutajate omavaheline kaklus. See on täiesti tavapärane asi. Arvestada tuleb, et asutaja lahkumine ei tapa ilmtingimata alustanud ettevõtet, sest tavaliselt lahkub mõni vähem pühendunud asutaja. Veidi raskem on kui lahkub mõni firma jaoks oluline asutaja, aga ka sellistest raskustest on võimalik üle saada. Enamik konfliktidest tekib kuna firma asutamisel pole piisavalt asju läbi räägitud.
  10. Innutu firma arendamine. Suur osa ebaõnnestunud alustavatest ettevõtetest on just sellised. Enamikest pole me midagi kuulnud, sest see oli lihtsalt üks projekt, mida kõige muu kõrvalt alustati, kuid mis ei arenenud ja mis lõpuks suri. Elu näitab, et suur osa ebaõnnestunud ettevõtete asutajaid jätkas töötamist oma igapäevatöös ja suur osa edukate firmade asutajaid lõpetas töötamise kellegi teise heaks. Kas peab ilmtingimata loobuma kindlast sissetulekust? Ei! Pigem tuleb rohkem pühenduda oma uuele projektile, sest suurim viga on see, kui ei üritata piisavalt.

Materjali kirjutamisel on kasutatud seda allikat.

Lisa kommentaar

Filed under Eelarve, Eesmärgid, Ettevõtluse arendamine, Nõuanded, Raha

Ettevõtluse alustamisega seotud müüdid

1. Raha tegemiseks on vaja raha.

Selles on vaid veidi tõtt, sest ühtegi ettevõtet pole võimalik luua ilma rahata. Samas sõltub see väga palju ettevõtluse tüübist. Nii näiteks nõuab restorani või baari käivitamine raha ruumide rendiks, sisustuse ja tehnika muretsemiseks ning personali palkamiseks. Samas on piisavalt ettevõtteid, mis ei vaja sugugi selliseid investeeringuid.

2. Ilma äriplaanita pole sul midagi teha.

Otse loomulikult on parem kui enne ettevõtlusega alustamist on olemas üleüldine strateegia – ülevaade klientidest ja toodetest/teenustest, mida pakud. Detailsed äriplaanid kipuvad olema keskendunud konkreetsele eesmärgile. Ettevõtluses aga pole mitte midagi kindlat, sh pole ka eesmärki, mis ei muutuks. Pigem tuleb jäigalt plaani järgimise asemel paindlikult reageerida igasugustele võimalustele, mis tekivad.

3. Vaja on SUURT ideed.

Liigagi palju raamatuid ja artikleid rõhutavad, et ilma suure ideeta ei õnnestu mitte midagi. Samas on ju piisavalt täiesti tavalisi ettevõtteid, mis pakuvad vaipade puhastamise teenust või toovad pitsat koju. Suurest ideest olulisem on alustada kiiresti ja efektiivselt. Samuti on oluline see, et rahuldatakse klientide vajadusi.

4. Võid delegeerida kõik ebameeldivad ülesanded teistele.

Tegelikult peab ettevõtja olema asjatundja igal alal, kes vähemalt üldjoontes teab, mida tuleks teha. Kuidas muidu on võimalik kontrollida, et delegeeritud töö korrektselt tehtud oleks? Arvestada tuleb ka, et oma ala eksperdid kallid ja nad ootavad, et nende tööd väärselt hinnataks. Ettevõtja peaks ootama kuni ta kasvab ja areneb ning alles siis palkama eksperdid.

5. Väikeettevõtjal läheb X aastat enne kui jõutakse kasumisse.

Sageli kuuleme hinnanguid, et alles 2-10 aasta pärast võib omanik ettevõttesse pandud raha välja võtma hakata. Tegelikkuses sõltub see ettevõttest endast. Restorani puhul, kus tuleb teha suuri investeeringuid, võib see nii olla. Samas on piisavalt ettevõtteid (nt. kodulehtede tegemine, konsultatsioonid), kus kasumlikuks võib saada ka 1 päevaga.

6. Mul on rohkem vabadust.

Vähemalt alguses ei ole ettevõtjal kohe kindlasti rohkem vabadust. Ettevõtjana olek nõuab pidevalt jäägitut tähelepanu. Aja jooksul hakkab ettevõtja nägema oma firmat kui osa endast ja mitte kui lihtsalt raha teenimise viisi.

7. Võin maksta endale sellist palka nagu ise soovin.

Kuigi edukas äri võimaldab üldjuhul suuremat sissetulekut kui kellegi teise heaks töötamine, ei ole sellegipoolest võimalik endale maksta sellist palka nagu ise soovitakse. Aru tuleb saada, et ettevõtte sissetulekud pole piiramatud.

8. Edu ettevõtluses nõuab julget riski võtmist.

Tegelikkuses näitavad uuringud, et ettevõtjad pigem tegelevad riskide juhtimisega kui riskide võtmisega. Edukad ettevõtjad kaitsevad end hoolikalt kõikide riskide eest, mis võivad ette tulla. Oluline on hinnata, milliseid riske võib ettevõtte juhtimisel ette tulla ja juba ette hoolitseda, et need ei takista ettevõtte toimimist.

Kirjutamisel kasutatud seda allikat.

Lisa kommentaar

Filed under Eelarve, Eesmärgid, Ettevõtluse arendamine, Nõuanded, Raha, Töö- ja pereelu