Miks me lükkame asju aina edasi …?

Tegevuste edasilükkamist ilma nähtava põhjuseta nimetatakse prokrastinatsiooniks. Inimesele on see väga loomuomane, enamasti lükatakse asju seni edasi kui võimalik ning sooritatakse vajalikud tegevused viimasel minutil.

Selleks, et optimeerida tootlikkust ja tootmismahtu, peab lõpetama viivitamise. Enamasti ollakse teadlikud oma tegemata ülesannetest ning see teadlikkus põhjustabki stressi. Lõpuks tekib olukord, kus selle asemel, et täita ülesandeid ühekaupa ja normaalse ajavahemiku jooksul, püütakse kõik asjad ühekorraga korda ajada. Liiga paljude ülesannete üheaegne täitmine vähendab aga tootlikkust ning juhib inimest eemale temale kasulikest eesmärkidest.

Prokrastinatsiooni põhjused

Enamasti nähakse tegevuste edasilükkamist negatiivses varjundis. Pole tähtsust, millistel psühholoogilistel põhjustel inimene seda teeb, tulemus on alati üks – ülesannete edasilükkamine. Viivitamine ilmneb sagedamini raskemate ülesannete korral ja seda nii professionaalsel tasemel kui ka isiklikus elus. Selle nähtuse taga on probleem või probleemide kombinatsioon:

1. Viivitamine on otseselt seotud organiseerimatusega. Viimane hõlmab asjade unustamist või mitmete tegevuste korragategemisest põhjustatud ülekoormust, mille tulemusena hakkab inimesele tunduma, et võetud kohustus käib talle üle jõu.

2. Hirmutunne on viivitamise vallandajaks. Iga hirmutunne peab saama tähelepanu, seda ei tohiks ignoreerida. Mida rohkem püütakse oma hirmu vältida, seda vähem seda suudetakse ületada.

3. Perfektsionism võib olla viivitamise jõuallikaks. Kui inimene väldib lõpetamata tööde juurde tagasipöördumist või ei asu ülesande kallale enne, kui on kindel selle (perfektses!) lõpuleviimises, võib juhtuda, et inimene seda tööd kunagi ei alustagi.

Mida teha?

Esmalt on oluline tegeleda prokrastinatsiooni põhjustega, vastasel juhul probleem ei lahene. Siiski saavad abiks olla mõned võtted:

1. Märkmiku abil saab meeles pidada tegemist vajavaid asju. Nii ei unusta midagi vajalikku ära. Muidugi peaks meeles hoidma üht: Vaata iga päev vähemalt korra märkmikusse!

2. Iga päeva kohta saab teha nimekirja asjadest, millega päeva jooksul tuleb tegeleda. Peale nimekirja koostamist saab asjad paigutada olulisuse järgi ritta.

3. Mõtle ka sellele, kuidas käsilolev tegevus või ülesanne haakub sinu lühi- ja pikaajaliste eesmärkidega. Mis on see kasutegur sinu jaoks, mida saad ülesande täitmisest? Selline seostamine toetab huvi hoidmist tegevuse suhtes.

4. Oma planeeritud tegevustest teistele teada andmine aitab fookust hoida eesmärgil ja ülesandeid sooritada planeeritud ajaperioodi jooksul.

5. Suured projektid saab jagada väiksemateks osadeks, kus igal osal on oma tähtaeg.

6. Tegevuste ja ülesannete sooritamist alusta kõige ebameeldivamast osast.

7. Võta aega nautida täidetud tegevusi. Kui tunnustad ennast ja lubad endal tunda rahulolu, saab see uutele tegevustele ja ülesannete täitmistele motivatsiooniks.

Ära unusta ka huumorit ja stressi vähendavaid tegevusi. Hea motivaator ja rahulolu tekitaja on ka oma tegevuste nimekirja ülevaatamine õhtuti ja tehtud tegevuste mahakriipsutamine.

Allikas

Lisa kommentaar

Filed under Eesmärgid, Nõuanded, Psühholoogiline abi

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s