Monthly Archives: juuni 2010

Miks me lükkame asju aina edasi …?

Tegevuste edasilükkamist ilma nähtava põhjuseta nimetatakse prokrastinatsiooniks. Inimesele on see väga loomuomane, enamasti lükatakse asju seni edasi kui võimalik ning sooritatakse vajalikud tegevused viimasel minutil.

Selleks, et optimeerida tootlikkust ja tootmismahtu, peab lõpetama viivitamise. Enamasti ollakse teadlikud oma tegemata ülesannetest ning see teadlikkus põhjustabki stressi. Lõpuks tekib olukord, kus selle asemel, et täita ülesandeid ühekaupa ja normaalse ajavahemiku jooksul, püütakse kõik asjad ühekorraga korda ajada. Liiga paljude ülesannete üheaegne täitmine vähendab aga tootlikkust ning juhib inimest eemale temale kasulikest eesmärkidest.

Prokrastinatsiooni põhjused

Enamasti nähakse tegevuste edasilükkamist negatiivses varjundis. Pole tähtsust, millistel psühholoogilistel põhjustel inimene seda teeb, tulemus on alati üks – ülesannete edasilükkamine. Viivitamine ilmneb sagedamini raskemate ülesannete korral ja seda nii professionaalsel tasemel kui ka isiklikus elus. Selle nähtuse taga on probleem või probleemide kombinatsioon:

1. Viivitamine on otseselt seotud organiseerimatusega. Viimane hõlmab asjade unustamist või mitmete tegevuste korragategemisest põhjustatud ülekoormust, mille tulemusena hakkab inimesele tunduma, et võetud kohustus käib talle üle jõu.

2. Hirmutunne on viivitamise vallandajaks. Iga hirmutunne peab saama tähelepanu, seda ei tohiks ignoreerida. Mida rohkem püütakse oma hirmu vältida, seda vähem seda suudetakse ületada.

3. Perfektsionism võib olla viivitamise jõuallikaks. Kui inimene väldib lõpetamata tööde juurde tagasipöördumist või ei asu ülesande kallale enne, kui on kindel selle (perfektses!) lõpuleviimises, võib juhtuda, et inimene seda tööd kunagi ei alustagi.

Mida teha?

Esmalt on oluline tegeleda prokrastinatsiooni põhjustega, vastasel juhul probleem ei lahene. Siiski saavad abiks olla mõned võtted:

1. Märkmiku abil saab meeles pidada tegemist vajavaid asju. Nii ei unusta midagi vajalikku ära. Muidugi peaks meeles hoidma üht: Vaata iga päev vähemalt korra märkmikusse!

2. Iga päeva kohta saab teha nimekirja asjadest, millega päeva jooksul tuleb tegeleda. Peale nimekirja koostamist saab asjad paigutada olulisuse järgi ritta.

3. Mõtle ka sellele, kuidas käsilolev tegevus või ülesanne haakub sinu lühi- ja pikaajaliste eesmärkidega. Mis on see kasutegur sinu jaoks, mida saad ülesande täitmisest? Selline seostamine toetab huvi hoidmist tegevuse suhtes.

4. Oma planeeritud tegevustest teistele teada andmine aitab fookust hoida eesmärgil ja ülesandeid sooritada planeeritud ajaperioodi jooksul.

5. Suured projektid saab jagada väiksemateks osadeks, kus igal osal on oma tähtaeg.

6. Tegevuste ja ülesannete sooritamist alusta kõige ebameeldivamast osast.

7. Võta aega nautida täidetud tegevusi. Kui tunnustad ennast ja lubad endal tunda rahulolu, saab see uutele tegevustele ja ülesannete täitmistele motivatsiooniks.

Ära unusta ka huumorit ja stressi vähendavaid tegevusi. Hea motivaator ja rahulolu tekitaja on ka oma tegevuste nimekirja ülevaatamine õhtuti ja tehtud tegevuste mahakriipsutamine.

Allikas

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Eesmärgid, Nõuanded, Psühholoogiline abi

Alustavate ettevõtete vead

  1. Vaid üks asutaja. Väga vähesed edukad alustavad ettevõtted on asutatud vaid 1 inimese poolt. Üksinda alustada on väga raske. Isegi kui suudad ise kõik ülesanded teha vajad kolleege, kellega asju arutada, ideid viimistleda ja abi paluda kui asjad kipuvad jamaks minema.
  2. Väike nišš. Valitakse liiga väike nišš lootuses konkurentsi vältida. Kui idee on veidigi hea, siis tuleb arvestada, et tekib ka konkurente. Konkurentide vältimine on võimalik vaid heade ideede vältimisel.
  3. Maha kopeeritud idee. Paljud ettevõtted on mõne olemasoleva firma koopiad. See on küll üks võimalik ideede allikas, aga mitte parim. Edukad firmad on alguse saanud sellest, et nende asutajad on soovinud lahendada mõnda spetsiifilist probleemi (Apple, kuna asutaja soovis endale arvutit; Google, kuna ei leitud vajalikku infot internetist; Hotmail, kuna asutajatel polnud võimalik omavahel töö ajal e-posti vahetada).
  4. Jonnakus. Mõnel alal on võimalik edukaks saada ainult oma unistusi järgides ja nendest mis-iganes-ka-ei-juhtuks kinni hoides. Alustava ettevõttega asjad nii ei käi. Siin ei tohi liigselt kinni hoida oma algsest ideest, sest see idee võib olla vale. Nii mõnigi edukas firma hakkab tegelema hoopis muu asjaga. Valmis tuleb olla selleks, et kui tuleb uus ja parem idee, siis tuleb loobuda vanast.
  5. Puudub kindel sihtgrupp. Pole võimalik pakkuda klientidele toodet või teenust kui me ei saa aru klientide vajadustest. Oluline on teada, kes on sihtgrupp (vanus, valdkond, eraisik/juriidiline isik jne).
  6. Puudub piisav stardiraha. Igal alustaval ettevõttel, mis pole koheselt kasumlik, on teatud aeg, mille kuludes saab raha otsa. Kui seda raha on liiga vähe, siis ei jõua firma klientidele nähtavaks muutuda, toote prototüüpi välja töötada ning tootmisesse anda ega ka areneda piisavalt.
  7. Ettevõte kulutab liiga palju. See kehtib eelkõige sellistel juhtudel kui palgatakse alguses liiga palju inimesi. Lisaks suurtele kuludele aeglustab suur personali hulk ka tööd.
  8. (Eeldatavate) klientide vajadustega tingimine kasumi saamise eesmärgil. Edukad ettevõtted on alati arvestanud oma klientidega.
  9. Asutajate omavaheline kaklus. See on täiesti tavapärane asi. Arvestada tuleb, et asutaja lahkumine ei tapa ilmtingimata alustanud ettevõtet, sest tavaliselt lahkub mõni vähem pühendunud asutaja. Veidi raskem on kui lahkub mõni firma jaoks oluline asutaja, aga ka sellistest raskustest on võimalik üle saada. Enamik konfliktidest tekib kuna firma asutamisel pole piisavalt asju läbi räägitud.
  10. Innutu firma arendamine. Suur osa ebaõnnestunud alustavatest ettevõtetest on just sellised. Enamikest pole me midagi kuulnud, sest see oli lihtsalt üks projekt, mida kõige muu kõrvalt alustati, kuid mis ei arenenud ja mis lõpuks suri. Elu näitab, et suur osa ebaõnnestunud ettevõtete asutajaid jätkas töötamist oma igapäevatöös ja suur osa edukate firmade asutajaid lõpetas töötamise kellegi teise heaks. Kas peab ilmtingimata loobuma kindlast sissetulekust? Ei! Pigem tuleb rohkem pühenduda oma uuele projektile, sest suurim viga on see, kui ei üritata piisavalt.

Materjali kirjutamisel on kasutatud seda allikat.

Lisa kommentaar

Filed under Eelarve, Eesmärgid, Ettevõtluse arendamine, Nõuanded, Raha

Ettevõtluse alustamisega seotud müüdid

1. Raha tegemiseks on vaja raha.

Selles on vaid veidi tõtt, sest ühtegi ettevõtet pole võimalik luua ilma rahata. Samas sõltub see väga palju ettevõtluse tüübist. Nii näiteks nõuab restorani või baari käivitamine raha ruumide rendiks, sisustuse ja tehnika muretsemiseks ning personali palkamiseks. Samas on piisavalt ettevõtteid, mis ei vaja sugugi selliseid investeeringuid.

2. Ilma äriplaanita pole sul midagi teha.

Otse loomulikult on parem kui enne ettevõtlusega alustamist on olemas üleüldine strateegia – ülevaade klientidest ja toodetest/teenustest, mida pakud. Detailsed äriplaanid kipuvad olema keskendunud konkreetsele eesmärgile. Ettevõtluses aga pole mitte midagi kindlat, sh pole ka eesmärki, mis ei muutuks. Pigem tuleb jäigalt plaani järgimise asemel paindlikult reageerida igasugustele võimalustele, mis tekivad.

3. Vaja on SUURT ideed.

Liigagi palju raamatuid ja artikleid rõhutavad, et ilma suure ideeta ei õnnestu mitte midagi. Samas on ju piisavalt täiesti tavalisi ettevõtteid, mis pakuvad vaipade puhastamise teenust või toovad pitsat koju. Suurest ideest olulisem on alustada kiiresti ja efektiivselt. Samuti on oluline see, et rahuldatakse klientide vajadusi.

4. Võid delegeerida kõik ebameeldivad ülesanded teistele.

Tegelikult peab ettevõtja olema asjatundja igal alal, kes vähemalt üldjoontes teab, mida tuleks teha. Kuidas muidu on võimalik kontrollida, et delegeeritud töö korrektselt tehtud oleks? Arvestada tuleb ka, et oma ala eksperdid kallid ja nad ootavad, et nende tööd väärselt hinnataks. Ettevõtja peaks ootama kuni ta kasvab ja areneb ning alles siis palkama eksperdid.

5. Väikeettevõtjal läheb X aastat enne kui jõutakse kasumisse.

Sageli kuuleme hinnanguid, et alles 2-10 aasta pärast võib omanik ettevõttesse pandud raha välja võtma hakata. Tegelikkuses sõltub see ettevõttest endast. Restorani puhul, kus tuleb teha suuri investeeringuid, võib see nii olla. Samas on piisavalt ettevõtteid (nt. kodulehtede tegemine, konsultatsioonid), kus kasumlikuks võib saada ka 1 päevaga.

6. Mul on rohkem vabadust.

Vähemalt alguses ei ole ettevõtjal kohe kindlasti rohkem vabadust. Ettevõtjana olek nõuab pidevalt jäägitut tähelepanu. Aja jooksul hakkab ettevõtja nägema oma firmat kui osa endast ja mitte kui lihtsalt raha teenimise viisi.

7. Võin maksta endale sellist palka nagu ise soovin.

Kuigi edukas äri võimaldab üldjuhul suuremat sissetulekut kui kellegi teise heaks töötamine, ei ole sellegipoolest võimalik endale maksta sellist palka nagu ise soovitakse. Aru tuleb saada, et ettevõtte sissetulekud pole piiramatud.

8. Edu ettevõtluses nõuab julget riski võtmist.

Tegelikkuses näitavad uuringud, et ettevõtjad pigem tegelevad riskide juhtimisega kui riskide võtmisega. Edukad ettevõtjad kaitsevad end hoolikalt kõikide riskide eest, mis võivad ette tulla. Oluline on hinnata, milliseid riske võib ettevõtte juhtimisel ette tulla ja juba ette hoolitseda, et need ei takista ettevõtte toimimist.

Kirjutamisel kasutatud seda allikat.

Lisa kommentaar

Filed under Eelarve, Eesmärgid, Ettevõtluse arendamine, Nõuanded, Raha, Töö- ja pereelu

Töökaotusega seotud lein

Ükskõik milline kaotus või suurem elumuutus vallandab sarnaselt elusolendi kaotusele leinaprotsessi. Töökaotusega on seotud mitmed rahuldavat elu võimaldavad tegurid. Esiteks majanduslik pool – sul oli raha oma perekonna toitmiseks ja nüüd seda enam ei ole. Oluline on ka sotsiaalne pool – sa veetsid 8 või rohkemgi tundi päevas koos töökaaslastega ja nüüd on nad korraga sinu elust kadunud. Ka identiteedikaotus on midagi, mis tabab töökoha kaotajat – sa käisid ringi identifitseerides ennast „Ma olen raamatupidaja“ või „Ma olen osakonnajuhataja“ ja nüüd ütled selle asemel „Ma olen töötu“. Paljude inimeste jaoks on see väga suur elumuutus, mistõttu läbivad nad leinaprotsessi peale töö kaotamist. Muidugi ei ole see intensiivsuselt võrreldav lähedase kaotusest tingitud leinaga, kuid läbielatavad tunded on siiski sarnased.

Kõige tuntum leinateooria pärineb Elisabeth Kübler-Ross’i sulest. Ta pakkus välja viis leinastaadiumit, mida kaotust kogenud inimene läbib. Rõhuasetus on leinaprotsessiga seotud tunnetel ja emotsioonidel ja mitte staadiumide järjekorral. Iga indiviidi reaktsioon kaotusele on unikaalne. Paljud ei läbi kõiki staadiume, mitmed ei jõua aastaid aktsepteerimise ja seeläbi uute tööotsinguteni.

  1. Eitamine – See ei ole võimalik! Selles staadiumis kulutab inimene oma raha ikka harjumuspäraselt ostes varasema perioodiga samas hinnaklassis tooteid või valmistoitu. Võtab aega, enne kui reaalsus ja arusaam säästude peatsest lõppemisest kohale jõuab. Korraliku koondamishüvitise puhul võib see staadium kesta päris pikalt, sest otsest mõju majanduslikule olukorrale kohe ei ilmne.
  2. Viha Kuidas nad saavad seda minule teha? Selles staadiumis järjestad sa oma mõtetes kõik need ennastohverdavad heateod ja pikad töötunnid, mida oled ettevõtte jaoks ohverdanud. Samal ajal olles vihane nõmedike peale, kes ei oska sinu panust vääriliselt hinnata. Oled vihane ebaõigluse pärast, sest sind lasti lahti, aga keegi teine kaastöötaja, kes sugugi mitte nii hästi tööd ei teinud, jäi tööle edasi. Viha ja ärritus on normaalne reaktsioon kaotusele ning sellega tuleb tegelda, lasta tunnetel tulla, aga tuleb osata ka edasi liikuda. Ei ole mingit kasu vihatundesse kinni jäämises, kuna ärritunud olek võib takistada uue töö leidmist.
  3. Kauplemine Võib olla, kui ma teeks seda või toda, siis ehk…Vahel juhtub, et töötaja on koha säilimise nimel nõus millega iganes. Mõni otsib tööd samas ettevõttes, kuigi on selge, et äri on hädas. Teine on nõus madalama palgaga, suurema töökoormuse või osalise tööajaga…mida iganes, et ei peaks lahkuma. Vahel selline lähenemine isegi töötab, kuid enamasti sellisel moel töö säilitanud inimesed ei ole oma olukorraga lõpuks ikkagi rahul.
  4. Depressioon Ma ei leia mitte kunagi enam tööd. Praegusel ajal on depressioon tööotsingu maastikul väga levinud. Isegi suurepärased kandidaadid ei leia tööd ja abituse tunnet on raske sellises situatsioonis vältida. Oluline on tunnete madalseisust püüda väljuda, sest kaotusest tingitud depressioon võib üle minna haiguslikuks depressiooniks, mille juhtudes on sellega oluliselt raskem võidelda.
  5. Aktsepteerimine Ok, see oli nüüd küll jama, et ma töö kaotasin. Kuidas edasi? Reaalsus on see, et mingil ajahetkel sa leiad uue töö. See võib võtta aega, kuid on äärmiselt ebatõenäoline jääda igaveseks töötuks. Sa tuled olukorrast välja moel või teisel. Senikaua naudi tegevusi, mida sa ei ole seniajani töö tõttu teha saanud.

Allikas

3 kommentaari

Filed under Eelarve, Nõuanded, Psühholoogiline abi, Raha, Tööhõive, Tööotsing, Töötud