Monthly Archives: mai 2010

Positiivse mõtlemise maagia

Mida mõtled, kui näed atraktiivset töökuulutust ajalehes, mis on tase kõrgemal sinu senisest töökogemusest? Enamik inimesi mõtlevad, et pole mõtet isegi kandideerida, sest nii kui nii nad seda tööd ei saa, kuna pole selle jaoks piisavalt head. Kui oled tööintervjuul ja sinu käest küsitakse palgasoovi, mida vastad? Enamik inimesi nimetab tagasihoidliku summa, mis tegelikult nende vajadusi ei kata. Inimene kardab töökohast ilma jääda või tunneb, et ta ei ole väärt suuremat summat. Seega käivitub negatiivne mõtlemine.

Mõtlemine on üks olulisemaid edu saavutamise võtmetegureid ja tööriistu. Oma mõistuse kasutamine edukuse suurendamisel on parim strateegia ja suurelt mõtlemine kõige praktilisem ning kergem viis seda teha.

Oletame, et ütled oma sõbrale: “Mul on kahju seda öelda, aga ma kukkusin läbi”. Mida näeb sinu sõber oma peas? Millest ta mõtleb? Tõenäoliselt näeb ta lüüasaamist, pettumust ja kaotusetunnet, mida kannab endas fraas ‘kukkusin läbi’. Mis aga juhtub, kui ütled oma sõbrale: “Leidsin uue lähenemisviisi, mis minu arvates võiks töötada.” Sinu sõber tunneb ennast julgustatuna ja valmis uuteks üritusteks. Oluline on keskenduda sellele, mis on olemas, mitte negatiivselt sellele, mida kõike enam või veel ei ole. Edukas inimene mõtleb positiivselt ja see on edukate kõige olulisem edu saavutamise strateegia!

Positiivse mõtlemise esimene reegel on: Ära alahinda ennast! Sa tead, et oled väärt enamat, kui esmapilgul sulle tundub.

Kui sul on kalduvus mõelda negatiivselt või oled konservatiivse mõtteviisiga, mida siis teha, et oma mõtteviisi muuta? Abiks on kolm lihtsat reeglit:

1. Too oma igapäevasesse kõnekasutusse positiivsed sõnad.

Kasuta suhtlusel teistega või oma sisekõnes positiivseid sõnu. Kui keegi küsib sinult: „Kuidas sa ennast täna tunned?“, siis milline on sinu vastus? Kui vastad: „Ma olen väsinud, mul on peavalu, ma tahaks, et oleks puhkepäev ja ma ei tunne ennast hästi.“, siis teed sa sellega oma olukorra veelgi kehvemaks. Vastates, et tunned ennast suurepäraselt, paraneb ka sinu enesetunne.

2. Tunnusta ja julgusta teisi inimesi

Lisaks positiivsete sõnade kasutamisele oma igapäevases suhtluses saad sa iseenda positiivsust suurendada läbi teiste inimeste kiitmise ja julgustamise. Tunnustav sõna oma abikaasale, töökaaslasele või sõbrale häälestab ka nemad positiivsusele. Edukate inimeste motivatsioon peitub nende oskuses kasutada oma keskkonna ressursse häälestades positiivsusele ka neid ümbritsevad inimesed. Tegemist on täiesti tasuta tööriistaga, kasuta seda!

3. Kujutle tulevikku positiivselt

Pidev hädaldamine madalapalgalise töökoha pärast, koduse olukorra või kellegi teisega juhtunud õnneliku juhuse pärast sunnib inimest käituma justkui nad oleks määratud elama kehva ja haledat elu. Kui aga mõtled endast tulevikus edukana, mõtled suurelt ja samal ajal kasvad suuremaks.

Pole vaja iseennast programmeerida edutuks ja mitterahuldavat elu elavaks. See, mis sinuga praegu juhtub ei tähenda, et sama juhtub ka edaspidi. Kõigil inimestel on mõtlemiseks sama lähtekoht, samad võimalused. Küsimus on valikus mõelda positiivselt või negatiivselt.

Sul on piiramatud võimalused. Kõik algab sinu peast ja mõtlemisest. Milline inimene tahad sina tulevikus olla?

Allikas

Lisa kommentaar

Filed under Eesmärgid, Nõuanded, Psühholoogiline abi

Kuidas me õpime?

Tõenäoliselt on igale inimesele tuttav tunne oma teadmiste ja oskuste ebapiisavusest mingis situatsioonis. Teadmiste ja oskuste omandamine on protsess ja inimene on kannatamatu, millest tulenevalt võibki ebakompetentsuse tunne mõjuda rusuvalt ning saada takistuseks edasistele püüdlustele. Õppimise protsessi tundmine annab võimaluse oma isiklikku teadmiste omandamise trajektoori paremini mõista ning toetab toimetulekut ebameeldiva oskamatuse tundega.

Õppimise protsess läbib järgmised staadiumid:

1.  Alateadlik ehk mitteteadlik ebakompetentsus – sa ei tea, mida sa ei tea, ei tunne puudujääki ega püüa seda parandada. Inimene ei ole pidanud mingi teatud teemaga kunagi kokku puutuma. Kui ta ei ole pidanud kunagi mingit teatud tegevust tegema või ei ole kunagi saanud tagasisidet, siis ei tea ta ka oma tugevusi ega nõrkusi. Selles faasis ei saa inimene ise midagi teha, et oma teadmisi ja oskusi suurendada, õppimine ei saa toimuda. Mudeli alateadliku ebakompetentsuse faasi on hea meeles hoida, sest see annab märku võimalustest, millest veel teadlikud ei olda ja mille teadlikkuse poole tasub püüelda.

2.  Teadlik ebakompetentsus – sa tead, mida sa ei tea, tunned puudujääki, kuid ei pööra sellele veel tähelepanu. Mingi uue teemaga kokku puutudes mõistetakse, et teadmistes esineb puudujääke või arenemisvõimalusi. Siit algab õppimisfaas, kus on väga vajalik saada tagasisidet. Teadlikkus õppimise faasist annab julgust edasi püüelda vaatamata ebakompetentsuse tundest tingitud frustratsioonile ja raskustele. Teadmine, et kuigi hetkel võib olla raske, siis õppimist edasi jätkates ja teadmiste ning kompetentsuse lisandudes saab olema kergem.

3.  Teadlik kompetentsus – sa tead, mida sa tead, kuid oma teadmiste demonstreerimine nõuab keskendumist.

4.  Alateadlik kompetentsus – teadlikkus on sinu loomuses ning sa oskad teisi õpetada. Piisava praktiseerimise juures muutuvad õpitud võtted sedavõrd loomulikuks, et enam ei mõeldagi nende kasutamisele teadlikult.

Lisa kommentaar

Filed under Nõuanded

Nimekiri ülesannetest tulevasele ettevõtjale

  1. Saa mitme ala asjatundjaks. Kui sa oled ettevõtjana mitmekülgne, siis saad olla tunduvalt paindlikum. Selleks, et oma äri edukaks muuta, pead teadma kuidas äri toimib, aga ka seda, kuidas kõik üksikud osad koos toimivad.
  2. Tea ja tunne arve – enda omi ja ka teiste omi. Sa pead teadma oma sihtturu suurust, konkurentide arvu, nende tulu ja kasumlikkust. Arvesta, et alustavate firmade kulud on tavaliselt 30-35% oodatust alati kõrgemad ja tulud alati väiksemad.
  3. Suhtu oma palgatöösse nagu ettevõtluse praktikasse. Täienda oma teadmisi selle kohta, mis töötab (ja ka selle kohta, mis ei tööta) ja õpi nii palju kui suudad müügi ja kasumi teenimise kohta.
  4. Tee erinevaid töid. Leia võimalus töötada selles valdkonnas, millises soovid ettevõtet rajada. Lisaks arvesta, et inimene, kes on töötanud erinevatel töökohtadel erinevates valdkondades, on palju suurema kogemustepagasiga kui see, kes vaid ühel töökohal on püsinud.
  5. Õpi müüma. Äris ei toimu midagi enne,  kui on tehtud müügitehing. Firma omaniku (juhina) oled sina see,  kes peab müügiprotsessi käima panema.
  6. Õpi reeglid selgeks. Sa ei suuda mängida hästi, kui ei tea reegleid. Seetõttu tee endale selgeks, kuidas ettevõtlusega alustada, milline on maksusüsteem ja millised on erinevad piirangud, mis on ettevõtlusega seotud.
  7. Õpi nendelt, kes on juba ettevõtjad.

Allikas

Lisa kommentaar

Filed under Eelarve, Ettevõtluse arendamine, Nõuanded, Raha, Turundus ja müük

Positiivsest mõtlemisest

Inimesed on harjunud pigem keskenduma vigadele kui õnnestumistele. Mida ebakindlam inimene on, seda kergemini haakub temaga igasugune vähegi kriitilise alatooniga tagasiside või lihtne soovitus. Samas positiivne mõtlemine toetab rahulolu ja motivatsiooni saavutamist läbi tugevustele ja õnnestumistele tähelepanu pööramise. Positiivset mõtlemist on võimalik endas arendada ja seda järjekindlalt praktiseerida. Suurema rahulolu ja motivatsiooni tundmine annab võimaluse keskenduda pigem edu saavutamisele kui madalseisu uppumisse. Alljärgnevalt mõned praktilised näpunäited, kuidas muuta oma mõtteid positiivsemaks ja suurendada motivatsiooni tegutsemiseks.

1. Hoolitse oma keha ja tervise eest.

Palju kergem on olla positiivne, kui hoolitsed kehale tervisliku söögi võimaldamise eest, liigud regulaarselt ja hoiad tasakaalus töö- ja puhkeaja. Selge, et väheste rahaliste ressursside olemasolul võib tervislik toidulaud esialgu tunduda ületamatu luksusena, kui sellele probleemile leiab samuti lahenduse kokkuhoiu kokaraamatute ja internetis leiduvate soodsate ja tervislike söökide valmistamise näpunäidete toel.

2. Ära unusta ka neid asju siin elus, mille eest oled tänulik.

Elus ettetulevad stressirohked situatsioonid ja väljakutsed ei tundugi nii masendavad, kui tuletad endale meelde ka neid asju, mis on hästi ja mille eest tänu tunned. Igapäevane hetk iseenda jaoks ja positiivsetele kogemustele keskendumine aitavad oluliselt tasakaalustada negatiivset stressi.

3. Otsi eeldamise asemel tõestust.

Hirm olla teiste inimeste poolt mitteaktsepteeritud võib viia olukorrani, kus inimene arvab teadvat, mida teised temast mõtlevad. Tegelikkuses on taolised eeldamised enamasti puhas fantaasia, millel ei ole miskit pistmist reaalsusega. Kui kardad, et sinu sõbra või pereliikme halb tuju on seotud millegagi, mida sina tegid või et sinu töökaaslased räägivad sind taga, siis võta hetk ja hinda, kas sinu hirm põhineb tõesti reaalsetel faktidel või tuleneb see pigem sinu ebakindlusest. Veelgi parem oleks, kui jagad oma hirme objektiivse sõbra või nõustajaga, nii saad läbi viia tõelise „tegelikkuse testi“. Sageli on inimesed üllatunud mõistes, kui erinevalt võivad teised sama olukorda või fakti, mis inimeses endas hirmu tekitab, tajuda ja interpreteerida. Pole mõtet oma aega raisata lihtsalt muretsemise peale, kui just reaalsed teod ja faktid selleks põhjust ei anna.

4. Väldi üldistamist.

Tüüpilised üldistavad väljendid kasutavad sõnu nagu „alati“, „kõik“, „mitte kunagi“ jne. „Sa ei helista mulle kunagi!“, „Sa jääd alati hiljaks!“. Üldistav mõtlemine ja rääkimine tekitab olukorrast hoopis kehvema pildi, kui see tegelikkuses on ja programmeerib aju uskuma, et teatud inimesed ei ole usaldusväärsed.

5. Lase tulla endasse positiivseid mõtteid.

Lakkamatu negatiivsete mõtete jada võib võtta võimust kogu maailmataju üle ning saada oluliseks takistuseks motivatsiooni leidmisel. Negatiivseid mõtteid ei ole vaja tõrjuda, vaid nendega tuleb vastanduda, aktsepteerida ja edasi liikuda. Vältima peaks negatiivsusesse takerdumist. Iga hinna eest ükskõik missuguse mõtte või tunde mahasurumine omab paratamatult soovitule vastupidist efekti.

6. Otsi kontakti õnnelike inimestega.

Suurendades oma sotsiaalseid kontaktse õnnelike ja rahulolevate inimestega väheneb üksindustunne. Positiivne energia on nakkav ja motiveeriv.

7. Aita vahelduseks kedagi teist.

Kellegi teise abistamine kas vabatahtlikuna kusagil organisatsioonis või tugiisikuna toetab ka inimese enda rahulolutunnet. Enamus inimestes tekitab vabatahtlik ja heategevuslik töö rahulolutunnet.

8. Katkesta endale kahjulikud mõtlemis- ja käitumismustrid.

Leides ennast vajumas aina sügavamale mustade mõtete sohu, suuna mõtted teadlikult muule teemale või võta ette mingi muu tegevus. Süvenev juurdlemine probleemi üle ei ole enamasti produktiivne, sest see ei ole ratsionaalne ega lahendusele keskendunud vaid pigem ülepaisutatud muretsemine. Võib proovida keskkonna muutust, minna näiteks õue jalutama või ka oma mure jagamist kellegi teisega, mis võimaldab leida probleemile või murele uusi vaatenurki.

Tõlgitud ja kohandatud: QiiCourses.com

Lisa kommentaar

Filed under Nõuanded, Psühholoogiline abi

Mida teha, kui hobune, kellega ratsutad, sureb?

„Mida teha, kui hobune, kelle seljas oled harjunud ratsutama, sureb?“ On erinevaid viise olukorra lahendamiseks: otsida tugevam piits; vahetada juhendajat; muuta premeerimistehnikat; viia hobune uude kohta; õigustada: „aga nii oleme me ju alati ratsutanud!’; kutsuda ellu hobuse uurimise komisjon; viia läbi õppekäike omandamaks täiendavaid oskusi surnud hobustega ratsutamiseks; süüdistada hobuse vanemaid; kurta tänapäeva hobuste seisukorra üle. Kuid on veel üks variant, kui hobune, kellega ratsutad, sureb, siis tule hobuse seljast maha!

Oma põikpäisuses püütakse elus sageli tekkinud probleemile lahendust leida täpselt samasuguse mõtlemisega, mis probleemi algselt tekitas ehk teisisõnu, püütakse ratsutada edasi ka siis, kui hobune meie all on tegelikult juba surnud. Kui sellest ühel päeval aru saame, tajume seda kui ummikseisu.

Omadega ummikseisus ja just nagu ’kännu taga kinni’ olemise tunne on ebameeldiv kogemus, samal ajal olles esimene samm teadlikkuse ja uute võimaluste avastamisel nii isiklikus, kui tööalases elus. Ummikseis on inimesele kogemuslikult hädavajalik, sest viib arengulise kriisini, läbi mille saab kasvada, algatada muutusi ja suurendada oma teadlikkust elamaks täisväärtuslikumat elu. Kuigi esmalt võib ummikseis olla kogetud läbikukkumisena, on tegelikult tegemist märgiga vajadusest midagi oma elus muuta.

Ummikseis erineb igapäevasest frustratsioonist ja ei ole midagi, mis juhtuks ootamatult. Omane on sellele elu ja tegevuse paigalseisu tunne, frustratsioon, melanhoolne meeleolu kuni depressioonini välja. Nimetatutele võib lisanduda ka tunne, et minu endaga on midagi mäda või et asjad ei ole õigesti või nii nagu peaks. Peas võivad keerelda mõtted, nagu ’Ma ei tee asju korralikult’, ’Ma ei ole edukas’, ’Ma ei sobi oma tööle’, ’Mul ei ole motivatsiooni’ jne.

Ummikseisu iseloomustab ka võimetus näha väljapääsu. Püütakse midagi ette võtta, aga miski ei näi töötavat. Lõpuks tehakse ühtesid ja samu mittetöötavaid asju ikka uuesti ja uuesti lootuses, et miskit muutub ja arusaamas, et mitte midagi teha oleks veel hullem. Olukord sarnaneb lumme, mutta või liiva kinnijäänud autole: kui me ei suuda autot liikuma saada esimese proovimisega, jätkame rataste keerutamist, mis iseenesest vaid teeb auku sügavamaks.

Mõned ettepanekud ummikseisust väljumiseks:

Albert Einstein ütles, et ei ole võimalik lahendada probleemi samal tasemel mõtlemisega, mis selle probleemi lõi. Oma mõtlemist on võimalik muuta teistsuguste ja varasemast paremate küsimuste esitamisega.

  • Muuda oma kannataja ja ohvrirollist tulenev  ’miks see alati minuga juhtub-see ei ole õiglane-mida ma tegin, et midagi sellist ära teenida’ küsimus: ’millised on minu võimalused edasiliikumiseks ja loovalt probleemile lähenemiseks?’
  • Kasuta uusi, innovaatilisi, varasemalt proovimata võimalusi olukorra parandamiseks.
  • Küsi nõu ja abi. Ära ole uhke. Hoolitse vaid selle eest, et küsid abi õigetelt inimestel. Nendelt, kes on sama ’kinni jooksnud’ oma elus, nagu sina, pole tõenäoliselt sellel hetkel suurt abi oodata. Otsi inimesi, kes on läbi teinud sinu kogemusega sarnast ja sellest välja tulnud.

Ummikseisust läbi liikumisel ja arenemisel pead aga arvestama, et loobuda tuleb:

  • iseenda elu eest vastutuse võtmise vältimisest;
  • arvamusest, et keegi ei oota sinult midagi;
  • abitu ohvri rollist;
  • harjumuspärase olukorra turvalisusest.

„Sadamas on laev kindlas kohas, kuid mitte selleks ei ehitata laevu.“, John A. Shedd

Tõlgitud ja kohandatud siit ja siit.

Lisa kommentaar

Filed under Nõuanded, Psühholoogiline abi