Üheks möödunud (mööduva?) MASU õppetunniks on see, et firmal peab olemas olema piisavas koguses rahalisi ressursse juhuks, kui firma sissetulekud vähenevad. Kui firmal pole piisavalt raha, hilineb maksete tegemine. See võib viia pankrotini.

Mida teha, et seda ei juhtuks?

Hoia oma finantsasjad korras.
Hoolitse selle eest, et müügiarvete tegemine, raha laekumise ning maksesüsteemid töötaksid tõhusalt. Kasuta nimekirju ja elektroonilise kalendri meeldetuletusi maksete õigeaegseks teostamiseks. Jälgi oma müügiarvete laekumisi ning nõua klientidelt kiiresti tähtajaks maksmata summade tasumist.

Paku varase või ettemaksu puhul „preemiat“.
Paku klientidele, kes on nõus ettemaksu tegema, 2-5% allahindlust.

„Vallanda“ viletsad kliendid.
Saada klient pikalt kui ta jätkuvalt maksab liiga hilja. Selline käitumine võib alguses klientide arvu küll vähendada, kuid kokkuvõttes laseb sul pakkuda head teenust oma lojaalsetele klientidele. See  omakorda loob sulle hea maine ning pikema aja jooksul toob juurde ka uusi kliente.

Lase klientidel maksta kohe.
Tagamaks paremat rahalist olukorda nõua klientidelt kohest raha maksmist. Selleks pead sa konkurentidega võrreldes paremat toodet või teenust pakkuma. Sa pead aga arvestama, et sellega võid kaotada kliente, kuna paindlikum maksepoliitika lubab suuremal arvul klientidel su teenust/toodet osta. Seepärast kaalu seda muutust hoolega.

Kontrolli oma kulutusi.
Ole kindel, et sa ei kasvata oma ettevõtet liiga kiiresti, millega kaasneb agressiivne kulutamine. Et oma finantsolukorda parandada, siis vali välja ja keskendu alguses vaid kuni kolmele turunduse viisile ning jäta suuremat sorti brändi loomine hilisemaks.

Allikas

1. SWOT analüüs.

SWOT (Strengths – tugevused, weaknesses – nõrkused, opportunities – võimalused, threats – ohud) analüüs ühendab visiooni ja reaalsuse. Vasta järgmistele küsimustele:

• mis on see, mida ma oskan kõige paremini?
• mida ma ei oska nii hästi?
• millised ressursid on olemas – seadmed-masinad, intellektuaalne omand (patendid, kasulikud mudelid jms) ja inimesed?
• milleks me oleme võimelised?
• millised välised poliitilised, sotsiaalsed ja tegevusvaldkonna trendid ning sündmused võivad mõjutada firmat?
• mis mõjutab müüki sellel tegevusvaldkonnal?
• milline on kõige kasumlikum turg või turuosa?
• milliseid turge võiks veel katsetada?
• millised on iga põhilise konkurendi tugevused ja nõrkused?

Vaata see üle vähemalt kord kvartalis.

2. Tulude plaan

Kust tuleb su raha? Oletame, et soovid teenid 100 000 eurot. Hakka nüüd tagasi liikuma. Kui sul on 10-eurone toode, siis pead sa müüma €100 000/€10 = 10 000 tükki. Kui sul on umbes 250 müügipäeva, siis pead müüma 40 tükki päevas. On see realistlik? Kuidas sa jõuaksid sellise müügini? Kui sul on aga rohkem tooteid, siis pead tegema keerulisema tabeli, et numbrites selgust saada.

Lisaks pead jagama ka töötajate arvuga – kui sul on 4 müügimeest siis igaüks neist peab müüma 10 tükki päevas. On see realistlik?

Võib juhtuda, et sa pead muutma oma kavandatavat tulu väiksemaks. Või siis hoopis juurde võtma müügimehi. Või leidma mõne muu lahenduse, et jõuaksid soovitud eesmärgini.

3. Müügikanali plaan

Sa pead teadma kahte olulist numbrit:

1. Põhikonversioon (kui palju kontaktidest saavad potentsiaalseteks klientideks),

2. Müügikonversioon (kui palju potentsiaalsetest klientidest saavad klientideks).

Teatud firmades (nt. veebimüük) on see üks ja sama number. Mõnes teises firmas on aga keerulisema müügiprotsessi tõttu rohkem etappe.

Oletame, et 40% potentsiaalsetest klientidest saab kliendiks ja 20% kontaktidest potentsiaalseteks klientideks. Selleks, et saada 40 müüki päevas, peab sul olema 100 potentsiaalset klienti (40% 100-st = 40) ja 500 kontakti (20% 500-st = 100). Ka siin tuleks neid jagada allika järgi (nt. veebimüügi puhul 100 läbi reklaami, 100 otsingusüsteemide kaudu, 100 teiste kodulehtede kaudu, 100 telefoniturunduse kaudu ning 100 lihtsalt helistades). Pead kontrollima, kas need numbrid on õiged ja reaalsed.

4. Turunduskalender

Turundus nõuab ettevalmistusperioodi. Kampaaniate puhul läheb aega, enne kui tekivad kontaktid, need muutuvad potentsiaalseteks klientideks ja viimased klientideks. Sa pead teadma kui kaua su müügi tsükkel võtab aega ehk kui kaua kestab enne kui kontaktist saab klient.

Hakka tulude plaani ja müügikanaliplaani tagant otsast vaatama. Kui soovid müüa
10 000 tükki detsembris ja sa tead, et kontaktist saab potentsiaalne klient ühe kuuga ning klient järgmise kuuga, siis pead alustama turundusega juba augustis-septembris. Nii varakult seetõttu, et kõik ei pruugi kohe liituda su uudiskirjaga või reageerida su kutsele muul viisil. Pane kalendrisse kõik, mis on seotud turundusega – uudiskirja avaldamise kuupäevad, seminarid, näitused ja ka kõik ettevalmistavad tegevused.

5. Ressursikava

Kõige eelneva ellu viimine nõuab oma ala eksperte. Kui sa tead kui palju kontakte on tarvis muuta klientideks ja millal, siis on sul kogu baasinfo selleks, et nuputada välja kui palju inimesi sa vajad ja millised oskused peavad neil olema. Pead arvestama, et ei pruugi saada sobivat inimest kohe siis, kui vajad. Seetõttu pead hakkama varakult juba neid otsima hakkama.

Ressursikava peaks sisaldama ka olemasoleva personali koolitamist ja arendamist.

6. Kassavoo plaan

Su kassavoo plaan on sarnane eelarvele. See lähtub reaalsest kassavoost ehk sellest, millal raha laekub ja mitte sellest, millal mida müüakse. Ettenägematud kassavoo puudujäägid võivad su ettevõtte „tappa“ mõne nädalaga, mõnikord ka mõne päevaga. Kui kaua saad jätta palga maksmata? Või rendi? Või mitte tasuda oma peamisele tarnijale? Neid ju ei huvita see, et su kliendid pole õigel ajal maksnud. Või see, et sa just sõlmisid superhea lepingu, aga pole veel raha saanud.

Kassavoo puudujäägi korral on kolm lahendust: reservid, krediit ja hilisem maksmine (viimane abinõu). Soovitav on arvestada 90 päevase tegevuskulude reserviga. Krediiti võid küsida nii pangalt kui ka investoritelt. Kuid ka nende lahenduste puhul tuleb varakult tegutseda. Sa ei saa oodata, kuni sul pole enam sentigi raha, sest ka asjaajamine võtab aega.

Kuidas plaane ellu viia

Need plaanid ei pea olema ülipõhjalikud. Need plaanid ei tohi olla ka sellised, mida haruharva uurid – neid tuleb kasutada igapäevaselt.

Kui teed plaane, siis küsi endalt:

• kas me kasutame ära oma tugevusi ning teame ja võtame arvesse oma nõrkusi?
• kas me keskendume parimatele võimalustele ja suurimat sissetulekut võimaldavatele tegevustele?
• kas me suudame järgida oma müügiplaani ja kas meil on sobivad turundustegevused klientide saamiseks? Ja kui pole, siis mille tõttu?
• mida peaks turundusmeeskond täna tegema ja mida teeb ülejäänud firma, et neid toetada?
• kas meil on õigete oskustega õiged inimesed plaani ellu viimiseks? Ja kui pole, siis millal neid vajame ja kuidas leiame
• kas meil on piisavalt finantsressursse, et katta selle kuu rahalised kohustused?

Need on küsimused, mille osas iga firma aeg-ajalt jänni jääb. Kui sul on plaanid tehtud, siis sa tead vastuseid ning saad keskenduda plaani elluviimisele.

Allikas

Kui sa ei usu, et võid teenida üle 50 000 euro aastas, siis sa ilmselt ei teenigi. Sa lükkad tagasi kõik võimalused, sest need tunduvad liiga head, et tõsi olla. Seetõttu  lähevad sinust mööda sa ka kõik õnnelikud juhused, mis sind kaasa aitaksid, kuna sa lihtsalt ei ole nende tulekuks valmis. Kui aus olla, siis sa isegi ei otsi neid.

Sa ei pruugi ilmtingimata kogu ülejäänud eluks sinna paigale tammuma jääda. Olukorrad muutuvad, kuid see muutus peab algama sinust enesest.

1. Ma pole piisavalt hea.
Minul on unistusi. Sinul on unistusi. Meil kõigil on unistusi, aga miski hoiab meid alati tagasi. Kui see pole raha, ressursid või oskused, siis on see hirm, et pole piisavalt hea. Elu pole alati lill. Mõnikord võid end halvasti tunda ka siis, kui teised peavad sind edukaks. Ja teinekord leiad, et oled tasemel siis, kui kõik teised peavad sind peast põrunuks.

2. Ma pole seda väärt.
Suur osa enesesabotaažist tuleneb just sellest uskumusest. Sinu uskumused mõjuvad ja võivad sind viia tähtaegadest mittekinnipidamiseni ning oluliste eesmärkide osas mööda panemiseni.

3. Ma ei suuda seda teha.
Kui tihti sa seda oled kuulnud?

4. Ma olen üksi.
Mõnikord mõtled, et kõik on sinu vastu. Vaatad, kuidas mõnel sujub kõik kergesti ja kuidas nad õnnestuvad igas asjas. Me elame kultuuris, kus kõik peaksid olema kogu aeg rõõmsad ning lõbusad. See pole aga reaalne. Kui me siis üritame maha suruda oma negatiivsust, siis ei lähe asjad kõige paremini.

5. Aga kui …
Aga kui internet kaob ja mu firma koduleht kaob? Aga kui see või teine juhtub ning mu pingutused on olnud tühised? Sa ei jäta endale just kuigipalju valikuvõimalusi, kui sa kogu aeg kardad kõige halvemat.

Kuidas nendest hävitavatest uskumustest üle saada.
Kahjuks pole selleks lihtsat meetodit ja kahjuks pole see kerge. Aga tea, et see pole sugugi võimatu, kui sa oled otsustanud muutuda. Lahenduse võti peitub sõnas „tasapisi“. Pea meeles, et sa ei pea kiirustama.
Sageli me üritame sõdida selle vastu, kes me oleme ja mida me oleme või siis ei ole saavutanud. Ja kõik ainult sellepärast, et ühiskond arvab nii.
Sa oled see, kes sa oled.
Sa pead ennast aktsepteerima ja endale andestama.

Allikas

2. Tee Universumisse auk: mõtle oma visioonist senisest erinevalt.

3. Käivita oma aju: mõtle oma mõtlemisest senisest erinevalt.

4. Müü unistusi, mitte tooteid: mõtle oma klientidest senisest erinevalt.

5. Ütle „ei“ 1000-le asjale: mõtle disainist senisest erinevalt.

6. Loo hullumeelselt lahedaid kogemusi: mõtle oma brändi kogemusest senisest erinevalt.

7. Õpi sõnum selgeks: mõtle oma loost senisest erinevalt.

Allikas

Kes on Steve Jobs? Wikipedia andmetel on ta Ameerika ärimagnaat ja leidur, kes on üks Apple Inc. kaas-asutajatest ja selle suur boss.

• Ei ületähtsusta staatust.
• Pole just kõige parem reeglite järgija ning lubab endale kahelda autoriteetide arvamustes;
• Saab hakkama olukordadega, kus on ebamäärasus ja ebakindlust.
• Talub kõrvale jätmist ja „ei“ ütlemisi ning sellegipoolest usub oma ideesse.
• Tõeline otsustaja. Pigem otsustab kui mitte. Isegi kui see on vaid 70%  tehtud otsustest on õiged, liigub ta edasi ning parandab asju, mis ei tööta, käigu pealt.
• Vääramatu usk oma ideedesse ning oma võimesse neid ellu viia.
• Pole stressi suhtes tundlik.
• Talub hästi riske.
• Ei karda ega häbene ebaõnnestumist.
• Saab hakkama pikkade töötundide, reisimise ja unepuudusega ning aktsepteerib, et tal on üha vähem aega hobide jms jaoks.

Väga vähe inimesi naudib seda „õiget“ alustava firma keskkonda – mitmed kuud ilma palgata, mitmed kuud ilma reaalse tooteta ja palju katsetamisi, eksimisi ning hülgamisi. Nii mõnigi edukas ettevõtja on öelnud, et järgmisel korral nad eelistavad pigem osta ettevõtet kui alustada uuesti nullist. See pole tõesti kerge.

Mida öelda nendele, kes tahavad alustada ettevõtlusega: „Ole kindel, et ettevõtlus sobib su isikuomadustega. Ole kindel, et sa armastad riske. Ole kindel, et saad võtta praegu selliseid riske. Arvesta, et sa ei pruugi oma firmas rahadega plussi jõuda, rääkimata suurest kasumist. Kui sa kõike seda teades soovid ikka ettevõtlusega alustada, siis on see fantastiline. Arvesta ainult, et see ettevõtmine ei ole nõrganärvilistele!“

Allikas

Mida siis teha, et end mitte nii üksikuna tunda?

1. Muretse koer, kass või muu kodu/lemmikloom, kelle eest hoolitseda ja kellega vestelda.

2. Kui töö seda võimaldab, siis käi vähemalt kord nädalas mujal tööd tegemas – kohvikus, pubis, rannas, pargis – näed seal teisi inimesi ja võid saada sealt ideid ning inspiratsiooni.

3. Suhtle sotsiaalsetes võrgustikes – Facebook, blogid, Twitter, erinevad foorumid jm.

4. Võrgustu – suhtle oma piirkonna teiste ettevõtjatega.

5. Otsi kontakte oma eriala inimestega nii Eestist kui ka teiselt poolt piiri.

6. Leia endale mentor(id), kellega regulaarselt kohtuda.

7. Kohtu oma sõpradega.

8. Liitu spordiklubiga.

9. Mine õppima – kasvõi kokanduskursustele.

10. Tee koostööd teiste ettevõtetega.

11. Suhtle aktiivselt oma klientidega.

12. Liitu erialaste organisatsioonidega.

13. Liitu vabatahtlike organisatsioonidega.

14. Korralda koolitusi.

15. Leia mõned endale sarnased ettevõtjad, kellega koos ettevõtlusasju süviti arutada.

16. Helista vanale kolleegile ja lepi kokku kohtumine.

17. Kui pole võimalik inimestega reaalselt kohtuda, siis kasuta virtuaalset suhtlust (Facebook, Twitter, Skype).

18. Tee tööd raamatukogus.

19. Leia endale abiline, kellega aeg-ajalt koos tööd teha (õpipoiss, praktikant vms).

20. Kasuta vajadusel kogenud eksperdi või konsultandi abi.

Ideid saadud siit.

2. Kuula

3. Korda etappe 1 ja 2

Allikas

1. Tööeetika: Väärtuste kogum, mis põhineb kõval tööl ja püüdlikkusel.

Kuidas seda näidata? Kirjelda tegevusi – tööd, ülesanded, ptööpraktikad, klassid, õppeprogrammivälised tegevused, nagu sport või klubid, mis nõuavad tugevust, motivatsiooni, eesmärgitunnetust ning kindlat soovi end arendada.

2. Alandlikkus: Võime ja soov olla õpetatav.

Kuidas seda näidata: Kui räägid oma töötamise stiilist, siis räägi mõnest keerulisest olukorrast, mil palusid abi. Meeskonnatööst rääkidest rõhuta, et oled valmis koostööks. Ära häbene rääkida mõnest piinlikust olukorrast või valest valikust ja too siis eraldi välja, mida sa sellest õppisid.

3. Ausus: kaasasündinud omadus teha seda, mis on õige, hoolimata vastupidisest mõjutusest.

Kuidas seda näidata:  Räägi ühest oma suurimast pettumusest või ebaõnnestumisest ja sellest, kuidas sa võtsid vastutuse selle suhtes. Räägi olukorrast, mis oli moraalselt mitmeti mõistetav ning ka sellest, kuidas sa selle olukorra lahendasid. Võta vastutus oma edu ja oma ebaõnnestumiste suhtes.

4. Küpsus: Tõsidus, läbimõeldud tegevus ja teadlikkus mõtetes ning tegudes.

Kuidas seda näidata: Anna intervjueerijale teada, millisena sa näed end aastate pärast, et ta saaks hinnata kui realistlikud on su unistused ja eesmärgid. Räägi elukogemusest, mis on sind vormides teheks sind selliseks, nagu oled praegu. Näita oma näidetega, et oled hea suhtleja ning et oled võimeline tegutsema erinevates emotsionaalsetes olukordades.

Allikas

1. Sa oled õnnetu.
Maailmas on piisavalt õnnetuid inimesi ja selleks on vähemalt miljon erinevat põhjust. Kui su töö imeb kogu hea su elust ning teeb su elu lausa haletsusväärseks, siis on aeg asjad kokku pakkida ja edasi liikuda. Töö pole alati lillepidu, kuid igal asjal on piirid.

2. Sa ei taha tööle minna.
Kui antaks valida, siis enamik inimesi ei käiks iga päev tööl. See on täiesti mõistetav ja normaalne. Kuidas sa tunned end hommikul ärgates? Väsinud – ok, hirmunud ja stressis – halb.

3. See mõjutab su tervist.
Kui töötad asbestiga või kaevanduses, siis su töö mõjutab su tervist. Kui aga istud kontorilaua taga ega tööta kantserogeensete ainetega, siis ei tähenda see, et see ei mõjutaks su tervist. Krooniline stress mõjub tervisele väga ohtlikult.

4. See varastab su unistused.
Kui leiad end jätkuvalt töökohal, mida vihkad, siis on aeg üles ärgata. Võib-olla oled liiga laisk, et uut otsida. Võib-olla oled liiga mures tööturu olukorra pärast. Võib-olla pole sul piisavalt julgust see samm ette võtta. Mis iganes see ka ei oleks, muuda seda! Ära loobu oma unistustest. Mitte kunagi! Sa peaksid osa oma ajast pühendama uue töö otsimiseks.

5. Sul pole kasvuruumi.
Me kõik püüdleme paremuse poole. Igaüks peaks panustama isiklikule arengule. Kui su töö surub sind alla, siis on aeg lahkuda. Kui sa leiad, et vaatamata sinu pingutustele ja tulemustele ei liigu sa oma praeguselt ametikohalt edasi , siis kaalu lahkumist.

6. Sa tead, et see on vale töö.
Kui sa õppimise ajal töötasid jäätisemüüjana või Hessburgeris, siis sa teadsid, et see on ajutine. Kui me aga teeme 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas valet tööd, siis on aeg tegutseda. Võib-olla sa leiad õige töö alles 15 aasta pärast, kuid sa pead otsima, milline on see töö, mis sind õnnelikuks teeb.

7. See ei vasta väärtushinnangutele.
Üks asi on teha tööd, mis sulle ei meeldi, vaid raha pärast. Teine asi on, kui teed tööd, mis ei ole kooskõlas sinu väärtushinnagute või moraalinormidega. (Nt. reklaamitöö, mis sinu jaoks võib olla puhas valetamine.)

8. See on täielik aja raiskamine.
Aeg on kõige väärtuslikum ressurss. Jah, loomulikult peame me raha teenimiseks tööd tegema, ja loomulikult kulutame selleks aega. Kui aga teeme tööd vaid raha saamiseks, siis on see raiskamine. Mine ja otsi töö, mis tähendab sinu jaoks rohkem. Ole erinev, ole julge, paista silma!

Vahet pole, mispärast sa oma töökohal õnnetu oled – tee midagi. Ära räägi töötute suurest arvust või turvalisest töökohast. Su igapäevane heaolu on rohkem väärt.

Leia endale töö, mida sa tahad teha!

Allikas

1. Vähenda kiusatusi. Ära käi nii tihti köögi vahet, ära pane telekat mängima, ära hakka koristama või pesu pesema.

2. Tea, millal lõpetada töötamine. Töötades kodus ei pea sa minema kaugele, kui tahad lõpetada oma tööülesandeid. Kui lõpetad töö, siis lõpeta see ka tegelikult – sulge oma töötoa uks või pane arvuti selleks õhtuks kinni, et perele keskenduda.

3. Ära lõunata oma töölaua taga. Kui sa teed lõunapause, siis mine oma laua tagant mujale sööma. Kui viibid mõnes teises toas, siis aitab see su mõtetel selgineda.

4. Võta regulaarsed kohtumised abikaasa ja lastega spetsiaalselt päevakavasse. Nii teavad kõik pereliikmed, et on üks päev/hommik/pärastlõuna, mil nad saavad üksteisega koos olla.

5. Võta vähemalt üks päev kuus vabaks. Iga kuu alguses otsusta, millisel päeval sa ei lähe tööle. Siis võid lugeda raamatut, vaadata kinos filmi või lihtsalt minna jalutama. See vaba päev aitab sul teha ülejäänud kuu aega tõhusat tööd.

6. Tee nimekiri tegevustest, mida oled alati tahtnud teha ja hakka neid siis tegema. Tutvu oma linna, valla või maakonna vaatamisväärsuste ja lähiaja üritustega. Eesmärgiks on laiendada silmaringi ja vältida olukorda, kus su töö on su elu.

7. Kasuta oma töötuba vaid tööga seotud tegevusteks. Selle asemel, et lugeda oma lemmikajakirja või –raamatut oma kontoris, mine ja loe seda kuskil mujal. See aitab sul säilitada töötuba tööasjade jaoks ja kogu ülejäänud osa kodust su isiklikuks eluks.

8. Ära kasuta tööasjade ajamiseks teisi tube. Kui sul on lemmiktool, millel istud ja vaatad telekat, siis ära kasuta seda töö tegemiseks. Sest kui kasutad, siis mõne aja pärast ei suuda sa seal enam lõdvestuda ja oma mõtteid tööst eemal hoida.

9. Kaasa oma abikaasa ettevõtlusesse. Isegi kui te töötate erinevatel elualadel, on hea kui saad kelleltki teiselt hinnangu oma tööle. Su abikaasa võib pakkuda lahenduse probleemile, mis on vaevanud sind päevi. Samuti viriseb ta tunduvalt vähem tööle kulutatud ületundide pärast kui mõistab, mida sa teed.

10. Kui te töötate abikaasaga koos, siis vältige tööst rääkimist töövälisel ajal. Vaid need perekonnad suudavad edukalt ühitada oma töö- ja pereelu, kes suudavad vältida tööle mõtlemist ja rääkimist peale tööaega.

Allikas

Loe ka seda artiklit töö- ja pereelu ühitamisest.